meditsiinigeograafia

meditsiinigeograafia, teadusharu, mis käsitleb rahva tervishoidu looduslike ja sotsiaalmajanduslike olude seisukohast.

meditsiinigeograafia, meditsiini, geograafia ja bio­loogia piiriteadus, uurib looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke olusid rahvastiku tervise seisukohalt. Meditsiinigeograafia üldküsimu­si käsitleb üldmeditsiinigeograafia, haiguste levikut nosоgeo­graafia, maastiku kahjulikke ja tervistavaid oma­dusi meditsiiniline maastikuteadus. Meditsiinigeograafia on seoses parasitoloogia, epidemioloogia, demo­graafia, hügieeni, biogeograafia, klimatoloogia, maastikuteaduse, kartograafia jt. teadusaladega.

Meditsiinigeograafia iseseisvus 18. sajandi lõpus, tema areng hoogustus eriti 1950. aastail. NSV Liidus tegutsevad aastast 1963 NSVL Geograafiaseltsi meditsiinigeograafiaosakond (1955—63 meditsiinigeograafiakomisjon) ja aastast 1988 Rahvusvahelise Geograafialiidu tervisegeograafia- ja arengu komisjon (1949—76 meditsiinigeograafia-komisjon, 1976—88 tervisegeograafiatöörühm). Aastast 1957 ilmub referaatajakiri «Медицинская география».

Kirjandus

  • A. Learmonth. Disease ecology. Oxford, 1988
  • G. F. Pyle. Applied medical geography. New York, 1979
  • E. Л. Райх. Моделирование в медицинской гео­графии. М., 1984

VE, 2006; EE 6, 1992