metsis

Mängiv metsisekukk

metsis, mõtus (Tetrao urogallus), Euraasia suurim kanaline; isaslind kuni 94 cm, emaslind kuni 67 cm pikkune. Isaslinnu keresulestik on küütlev must, tiivad pruunid, saba suur ja ümaratipuline, kõhualune musta- ja valgekirju, kulmudel lihajad punased näsad; emaslinnu sulestik valdavalt ookerpruun, rind punapruun.

Elupaigaks eelistab metsis vanu suuri okaspuumetsi, elab ka rabamännikuis ja soosaar­tel. Varakevadel (märtsi teisest poolest aprilli lõpuni) hommikuhämaruses toimub kindlas, aastaid samas kohas metsiste omapärane mäng; mängupuu otsa lenda­vad isased juba õhtul, emased tulevad kohale hom­mikul, mängu kõrgajaks.

Metsise emaslind

Metsised pesitsevad maas, kur­nas 7–11 muna. Pojad on pesahülgajad, hakkavad lendama umbes 10-päevasena. Metsis on põhiliselt taimtoiduline: suvel sööb peamiselt rohttaimede lehti, õisi ja vilju, talvel männiokkaid. Paigalind. Eestis on arvukus kõikuv; looduskaitse II kaitsekategooria liik.

Metsisekana ja tedrekuke järglast nimetatakse tedrekuningaks.