mõiste, üldistav mõtlemise vorm, mis esitab tegelikkuse esemeid ja nähtusi nende oluliste tunnuste, omaduste, seoste ja suhete kaudu. Mõiste abil luuakse mõtlemise teisi vorme (otsustusi, järeldusi). Mõistet väljendab sõna või märk. Igal mõistel on sisu (oluliste tunnuste kogum) ja maht (sisuga hõlmatud esemete ja nähtuste hulk). Üldisemad mõisted on kategooriad. Üksikmõiste peegeldab ainult üht tunnust, üldmõiste kogumit. Mõistet, millel puudub tegelikkuses vaste, nimetatakse tühimõisteks.

VE, 2006