mõõk, metallist ühe- või kaheteraline torke- või raierelv, koosneb pikast kitsast teramikust, käepidemest ja -kaitsest. Kasutatakse peamiselt ratsaväe- ja ohvitserirelvana. Kujult on mõõgad kõverad (saablid) või sirged (kühikud). – Pronksmõõk tekkis Lähis-Idas III aastatuhande II poolel eKr, I aastatuhandel eKr hakati valmistama raudmõõku. Eestist leitud vanimate pronksmõõkade tükid pärinevad I aastatuhande algusest eKr, laiemalt kasutati Eestis raudmõõku 9.–13. sajandil.

VE, 2006