möönev kõneviis, jussiiv, kõneviis, mis väljendab kaudset käsku, s.t kellelegi kolmandale suunatud või kelleltki kolmandalt lähtuvat käsku. Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: -gu ja -ku (elagu, hakaku), umbisikulises tegumoes liitub tegumoe tunnusele alati -gu (elatagu, hakatagu).

VE, 2006