Naissaare looduspark

Naissaare looduspark, hõlmab kogu Naissaare. Asutatud 1995 (Viimsi vallavolikogu otsusega kaitse all a-st 1992), et tagada Naissaare kompleksne kaitse. Saar oli 50 aastat NSV Liidu sõjaväe poolt suletud, seepärast on siin hästi säilinud luitestikud ja nõmmed, loodusmetsad ja sood. 1997. a. oli 85 % Naissaarest kattunud metsaga (valdavalt palu- ja nõmmemännikud, leede- ja leetunud muldadel). Saare keskosa idarannikul on salulehtmets – Taani Kuninga aed –, kus kasvavad saared, pärnad, vahtrad, tammed ja metsõunapuud. Saare kõrgeim punkt Kunilamägi on kattunud madala nõmmemännikuga, lõunast piirneb ta Kunila sooga. Naissaare sood on Eesti põhjapoolseimad. Valdavad siirdesood, nende turbakihi paksus on kuni 2 m. Naissaarel on LK-alune Põlendikukivi (10,6×6,7×3,1 m, ümbermõõt 26,7 m) ja teisi suuri rändrahne, nt. Lehtmetsa rändrahn (10,3×7,4×3,3 m, ümbermõõt 30,8 m), Männiku kivi (kõrgus 3,1 m, ümbermõõt 25,4 m) ja Suurkivi (kõrgus 3,7 m, ümbermõõt 18 m). 1297 andis Taani kuningas välja dekreedi, millega reguleeriti neljal Tallinna-lähedasel saarel, sh. Naissaarel, metsaraiet. Seda dekreeti peetakse esimeseks Eesti ala LK-ürikuks. Vt. ill. 11. kd., lk. 241. ◄