Ohaka, Anton, (8. IV 1894 Tallinn – 29. IX 1947 Södertälje, Rootsi), kergejõustiklane. Lõpetas Tallinnas linnakooli. Harrastas uisutamist, kergejõustikku, maadlust ning jalg- ja jääpalli. Oli düünapoiste rühma, Aleksander ja Edgar Klumbergi, hiljem Harald Tammeri, Arnold Viidingu, Koit Annamaa jmt innustaja ja õpetaja. Oli 1914 Riias Venemaa II olümpial Tallinna jalgpallimeeskonna väravavaht. Parandas 1914–16 2 korda Venemaa rekordit kettaheites ja kuulitõukes, ühe korra odaviskes. Saavutas Venemaa tipptulemuse ka mõlema käega kuulitõukes (23.92), kettaheites (70.51) ja odaviskes (82.78). Tuli 1915 ja 1916 kettaheites ning 1915 odaviskes Venemaa meistriks, kokku 6 korral sai mv-tel 2. või 3. koha, sh 1914 viievõistluses ja 1915 paigalt kaugushüppes (2.86). Võitis 1915 Tamperes parima heitja auhinna ning Helsingis, Turus jm ridamisi esikohti. Parimad tulemused: kuul 13.42 (1916), ketas 42.20 (1915), oda 54.13 (1915), teivas 3.06 (1914), kaugus 6.26 (1915); tõstjana tõukamises 125 kg. Läks 1917 G. Lurichi soovitusel elukutseliste maadlejate hulka ega saanud enam kergejõustikuvõistlustel osaleda. Vabadussõja ajal teenis reamehena kindralstaabis. 1921–24 oli Eesti Spordiliidu, 1924–29 sõjaväe ja 1929–31 Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse spordiinstruktor, a-st 1933 Tallinna Hipodroomi teenistuja ja direktor. Läks 1944 Rootsi. B: R. Toomsalu. Üks kevade ja üks suvi. Tln, 1993, lk 193.

ESBL, 2011