Paal, Heinrich, (26. VI 1895 Rakvere – 20. IX 1942, Vjatlag, Kirovi obl, Vene NFSV), kergejõustiklane ning jalg- ja jääpallur. Lõpetas Tallinna 6-kl linnakooli. Sportimist alustas 1913 Tallinna Kalevis, jätkas Amateuris ja Olümpias, a-st 1919 Spordis. Võitis 1916 Venemaa mv-tel 10 000 m jooksus hõbeda ja 5000 m jooksus pronksi. Oli 1923 kümnevõistluses ja tunnijooksus Eesti meister ning maratonis mv-te teine. Tuli 1917–25 1500, 5000 ja 10 000 m jooksus ning murdmaajooksus kokku 9 korral Eesti meistriks. Oli Spordi meeskonnas 9 korral Eesti meister (sh 1929–33 mängiva treenerina) jalgpallis ja 11 korral jääpallis, 1918 kiiruisutamises, 1929 ühtlasi Kaitseliidu maadlusmeister. Püstitas 1917 Eesti rekordi 5000 m (16.25,4) ja 1923 20 000 m jooksus (1:16.38,9). Võistles 36 korda Eesti jalgpallikoondises (6 väravat) ja 8 korda jääpallikoondises. Kuulus 1924 Pariisi OM-il Eesti jalgpallimeeskonda. Tegutsenud kergejõustiku- ning jalg- ja jääpallikohtunikuna. Oli Jalgpalliliidu kohtunikekogu abiesimees, rhv kat (FIFA) kohtunik, 10 aastat Spordi juhatuse liige. Juhendas treenerina Spordi ja Siiriuse jalgpallimeeskonda. Osales Vabadussõjas. Veebruaris 1941 arreteeriti, suri vangilaagris. B: Eesti Jalgpalliliit 20-aastane. Juubelialbum. Tln, 1936, lk 12.

ESBL, 2011