Alexis Magnus Hans von der Pahlen (4. VI 1850 Palmse mõis – 7. VIII 1925 Stettin), baltisaksa geoloog ja paleontoloog, cand. miner. (1875). Mõisniku poeg. Õppis 1870–73 Tartu ülikoolis õigusteadust ja 1873–75 mineraloogiat, pärast ülikooli lõpetamist töötas Peterburis, seejärel elas ja töötas oma mõisas Palmses Palmses ja Ilumäel ning aastast 1908 Tallinnas. Saatis Friedrich Schmidti tema uurimisretkedel Eestis. 1877 ilmus monograafia käsijalgse Orthisina kohta. Ulvi mõisa maadel toimunud raudtee-ehitusega seotud kaevetöödel leidis ta kivistise, mis määramisel osutus vanimaks merisiilikuks maailmas – tema auks nimetati see Bothriocidaris pahleni ning seda võib leida igas paleontoloogia õpikus. Hilinenud uurimused on kvaternaarigeoloogia-alased (sh käsitlenud jää lihvivat toimet ja Keri saare gaasileket).

Töid

• Die Livländischen Eisenbahnen und derev Richtung (1876)
• Zur Erwiderung (1877)
• Monographie der baltisch-silurischen Arten der Brachiopodengattung Orthisina (1877)
• Zur Frage der Entwicklung der kambrischen Schichten in Estland. – Zentralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläontologie (Stuttgart, 1914)

Kirjandus

• Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn, 1995, lk 84

EE 14, 2000; muudetud 2011