Pariisi rahukonverents, 29. VII – 15. X 1946 toimunud rahvusvaheline konverents, kus arutati Teises maailmasõjas võitnud riikide ja natsliku Saksamaa Euroopa-liitlaste (Bulgaaria, Itaalia, Rumeenia, Soome ja Ungari) vaheliste rahulepingute projekte. Osa võttis 21 riiki, teised asjahuvilised riigid (Albaania, Austria, Egiptus, Iraak, Iraan, Kuuba ja Mehhiko) said õiguse esitada konverentsile oma seisukohad. Arutati suurriikide välisministrite nõukogu Londoni (septembris-oktoobris 1945) ja Pariisi istungil (aprillist juulini 1946) ning NSV Liidu, USA ja Suurbritannia välisministri Moskva nõupidamisel (detsembris 1945) ettevalmistatud rahulepinguprojekte. Pariisi rahukonverents toimus rahvusvahelise pinevuse suurenemise ajal, seal avaldus NSV Liidu poliitilise joone ning USA, Suurbritannia jt lääneriikide seisukohtade vastuolulisus, kokkulepet ei saavutatud Trieste suhtes ja mõnes reparatsioone puudutavas küsimuses. Vastuoludest hoolimata nõustus konverents välisministrite esitatud enamiku projektidega. Kooskõlastamata jäänud küsimused lahendati välisministrite nõukogu New-Yorgi istungil (novembris-detsembris 1946), see võimaldas Pariisi rahulepinguile 1947 alla kirjutada.

EE 7, 1994