Pikk-kuub Tarvastu mehel

Pikk-kuub Hargla naisel

pikk-kuub, põhjaeesti kuub, Saaremaa, Pärnu vammus, Hiiumaa jäku, lääneeesti särk (sks Ober-, Langrock m., ingl longcoat, sm viitta, pitkätakki, vn (распашной) кафтан), paksust villasest riidest poole sääreni ulatuv meeste ja naiste pidulik ülerõivas; tuntud Baltimaades, Soomes, Rootsis ja mujal.

Pikk-kuub tuli eesti rahvarõivastes varasema hõlmadeta umbkuue asemele hiljemalt 17. sajandil. Vanim pikk-kuub oli laia särgitaolise lõikega, õlaõmblusteta. Kahekorra keeratud kangalaiast jäi pool hõlmadeks, pool seljataguseks (laia seljaga kuub). Alaosale andsid laiust külgedele õmmeldud siilud, mis jäeti 10–15 cm ulatuses lahti (lõhandik, raius). Sellist pikk-kuube kanti rohkesti 18. sajandil, kohati (Lõuna-Viljandi- ja Põhja-Pärnumaal ning saartel) ka 19. sajandil. Üldiselt kanti 19. sajandi I poolel taljesse võetud pihaosaga, alaosas laienevat pikk-kuube. Lõuna-Eestis oli see enamasti vöökohalt puusadele moodustatud voldikimpudega (puusadega pikk-kuub). Tavaline oli händadega pikk-kuub, mille vöökohalt algavad ja tihedalt kokkupressitud voldikimbud jäid kaarjalt seljale ulatuvate küljeõmbluste tõttu taha. Lõikelt oli händadega pikk-kuub ka setu suvine poolvillane räbik, millele talvel vastas villane särk, ning Käina varrukateta kehakuub, mida kanti ilusa ilmaga. 19. sajandi II poolel oli setu mehe ülerõivas venelaste eeskujul pikk valgest villasest riidest härmak (vn армяк). Selle krae, hõlmaääred ja varrukasuud olid kaunistatud musta sametiga. Naise pikk-kuub erines mehe omast peamiselt avarama rinnalõike (et ehted jääksid rohkem nähtavale) ja rikkalikuma kaunistuse poolest.

Vanimad pikk-kuued olid lamba-mustad või hallid, harvem valged. 19. sajandil levisid maa põhjaosas (mõnevõrra ka Pärnu- ja Läänemaal) potisinised, mulgi alal mustaks värvitud (kahjatud) pikk-kuued, kuna Lõuna-Võrumaal, Setumaal ning kohati saartel püsisid endiselt valged või helehallid pikk-kuued, kaunistuseks enamasti punased, harvem rohelised või sinised kaarused või nöörid või (peamiselt saartel) kaleviribad ja lapid, mis õmmeldi pikk-kuue hõlmaäärtele, varrukasuudele, kraelapile, lõhandike servadele ja mujale. Rikkalikuma nöörkaunistusega oli pikk-kuub Viljandimaal, tagasihoidlikumaga Põhja-Eestis. Harju-, Järva- ja Läänemaal kaunistati mehe pikk-kuue rinnaesise hõlmaääri tiheda tina- või vasknööpide reaga ühel ja värviliste iluaasadega vastashõlmal. Saaremaal õmmeldi naiste pikk-kuue hõlmaäärele paiguti tinast malisid. Naised kinnitasid pikk-kuue hõlmad keskkohalt haakidega, mehed kandsid pikk-kuuel vööd.

RKL, 2007 (E. Karu); muudetud 2013