Purtse vasallilinnus

Purtse vasallilinnus, on Eesti suurimaid kindlustatud mõisamaju; kujutab endast näidet motiivirikkast ning vastuolulisest üleminekust gootikast renessanssi, keskaegselt linnuselt uusaegsele lossile. Esmamaining 1421, mõisa (Purdes, Isse, hiljem Alt-Isenhof) lasksid ehitada umbes 1533 Taubed (ka Tuved). Taubede valduses oli Purtse 1621. aastani, 1657. aastast kuulus mõis Flemingitele ja 1731–1919 Stackelbergidele, kes muutsid selle Püssi kõrvalmõisaks.

Suure, ruutja põhiplaaniga ja paksude (kuni 2,35 m) kiviseintega kindlustatud mõisamaja I korrus on võlvitud, II ja III korrusel on talalagi, läänenurgal asub torn. Ainuke sissepääs oli läänepoolses peafassaadis, etikuga ukseava paiknes II korrusel. Hoone loodekülje puidust elamisosa kujunduse kohta andmeid pole. Säilinud on hilisgooti raidkaunistusi (kamina raamistus, portaalid) ja hüpokausti katkeid.

1950. aastaist oli linnus tühi ja varemeis, 1987–90 restaureeriti (arhitekt Inna Komonyi, kunstiajaloolane Villem Raam). Enne restaureerimist olid alles 2 alakorruse müürid, torn ja ülakorrus on taastatud oletuslikult. Praegu asub seal kontserdisaal, kus peetakse ka konverentse.

EE 12, 2003