raadiokaugusmõõtur, raadiolainete abil kaugust mõõtev seade. Ta paikneb mõõdetava vahemiku ühes otspunktis ja kiirgab raadiolaine, mille võtab vastu teisest otspunktist peegeldunult. Passiivse peegelduse korral paikneb vahemiku teises otspunktis tehis- või loodusobjekt, aktiivse meetodi korral raadiokaugusmõõturiga juhitav peegelsaatja. Olenevalt kiiratavast signaalist on raadiokaugusmõõturid impulss- või pideva toimega. Impulssraadiokaugusmõõturis fikseeritakse vastuvõetud raadioimpulsi hilistus, mis on mõõdetava kaugusega võrdeline. Korraga saab mõõta mitme objekti kaugust. Pidevtoimelises raadiokaugusmõõturis muudetakse sujuvalt saatja sagedust ja loendatakse kiiratavate ja vastuvõetavate lainete faasimuutusi. Mõõtetäpsus on suur, kuid objekte ei saa üksteisest eristada.

Raadiokaugusmõõturit kasutatakse peamiselt raadiolokatsioonis ja -navigatsioonis (ka raadioloodina, s.o kõrgusmõõturina) ning geodeesias. Peegelsaatjaga faasraadiokaugusmõõturit kasutatakse geodeesias, sagedusraadiokaugusmõõturit raadioloodina.

EE 7, 1994; VE, 2006