romantism, euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. sajandi lõpus ja 19. saandi I poolel. 18. sajandil lähtus Inglismaalt kirjandussuund, mis vastukaaluks valgustusajastule ja klassitsismi põhimõtetele rõhutas fantaasiat ja tundeelamust. Iseloomulikud on mineviku- (või eksootika-) ja loodusihalus ning kangelaskultus. Kuulsad romantikud on G. G. Byron, P. B. Shelley, Sir Walter Scott, V. Hugo ja E. T. A. Hoffmann. Kunstivooluna avaldus romantism eriti maalikunstis (maastikumaal) ja graafikas, vähem skulptuuris. Ainestik pärineb ajaloost, saagadest, legendidest ja kirjandusest. Hinnatakse meelelist, müstilist ja fantaasiarikast, tunnet peetakse loomise aluseks ja intellektist olulisemaks ( E. Delacroix, T. Géricault, P. O. Runge, W. Turner, J. Köler). Arhitektuuris jäljendati gootikat. Muusikas esindavad romantism F. Schubert, R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt.

VE, 2006