Rotermanni Tehased, Tallinnas tegutsenud ettevõte. Selle asutaja Christian Abraham Rotermann avas 1829 Tallinnas ehitustarvetega tegeleva kaubahoovi (Chr. Rotermann) ja 1849 Viru väljaku ääres kaubamaja. Ehitas 1861 Maarjamäele tärklise- ja piiritusevabriku juurde Tallinna esimese auruveski (põles maha), 1869 sadama lähedale auruveski, tärklise- ja piiritusevabriku ning nende juurde siguri- ja soolajahvatusveski. Isa äritegevust jätkas Christian Barthold Johann Rotermann. 1879 ehitati aurusaeveski, 1881 valmis kaubahoovi territooriumil mitu soolaaita,1887 asutati makaronivabrik (tegutses 1912. aastani), 1888 rajati Mere puiesteele uus kaubahoone ning Tallinna suurim viljaveski, 1890 masinaehitustehas (valmistas peamiselt rehepeksumasinaid, suleti 1901. aastal majanduskriisi tõttu). 1891 ehitati uus lauavabriku hoone, 1896 villatööstuse hoone ning selle kõrvale veskimasinate tootmise hoone. 1912 laiendati kaubamaja ning ehitati uus leivatehas, millel oli osakond ka Viljandis. 1912 võttis äri juhtimise üle C. B. J. Rotermanni poeg Christian Ernst August Rotermann. 1921. aastal reorganiseeriti kaubamaja Chr. Rotermann aktsiaseltsiks Rotermanni Tehased, aktsiaseltsi juhatuse esimeheks sai C. E. A. Rotermann. Aktsiaselts tegutses toiduaine- (leiva- ja jahutööstus) ja metallitööstuse alal, müüdi ka autosid. Aastatel 1920–1930 oli AS Rotermanni Tehased juhtiv jahu- ja leivatööstuse ettevõtte Eestis. 1926. aastal kuulusid AS-i Rotermanni Tehased järgmised ettevõtted: nisupüüli-, rukki-, tangu- ja kruubiveski, mehaanika- ja autoremonditöökoda, külmhoone ning lina ja taku töötlemise tehas. 1935 oli aktsiaseltsi põhikapital miljon krooni ning seisuga 1. jaanuar 1939 töötas tehastes 250 töölist. Riigivolikogus 23. VII 1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel natsionaliseeriti AS Rotermanni Tehaste leivavabrik ja jahuveski. Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 31. XII 1940 seadlusega nimetati Rotermanni leivatehas Kingissepa-nimeliseks Teraviljakombinaadiks. Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) jätkati tööd Rotermanni leivatehase nime all. 1961 lahutati kombinaat Kingissepa-nimeliseks Jahukombinaadiks ning Tallinna Leiva- ja Makaronikombinaadiks. 1990. aastal lõpetati kompleksis tööstuslik tootmine (viimasena lõpetas 2000. aastal töö kruubiveski). Ettevõtte põhiliseks asukohaks olnud ala, Rotermanni kvartal, on tänapäeval huvitava arhitektuuriga äri- ja elukvartal.  

EE 14, 2000; muudetud 2011