Rotterdam (holl 'Rotte jõe tamm'), linn Hollandis Reini deltaharu Nieuwe Maasi ääres Rotte suudmes; 616 250 (2010), linnastus 1,18 miljonit elanikku (2006).

Asub umbes 30 km kaugusel Põhjamerest, on sellega ühenduses merekanali kaudu (Uus Veetee, valmis 1872, süvendati 1984), kanaliühenduses ka Haagi ja Amsterdamiga. 1950.–60. aastail laiendati sadamat lääne suunas (Europoort, Maasvlakte). Koos Europoortiga maailma suurimaid meresadamaid (2010 veosekäive 430 miljonit tonni) ja riigi tähtsaim majanduskeskus. Metroo (1968). Põhilised majandusharud on naftatöötlus, naftakeemia-, elektrooni- ka- ja autotööstus, laevaehitus ja transiitkaubandus (eriti nafta, maakide, teravilja ja soola ümberlaadimine). Linnas on palju panku, kaubandus-, veondus- ja kindlustusettevõtteid.

Rotterdamis on mitu kõrgkooli (sh Erasmuse ülikool, asutatud 1973), muuseumi (sh linnamuuseum, mis sisaldab Hieronymus Boschi, Pieter Bruegheli ja Vincent van Goghi teoseid, meremuuseum, geograafia- ja etnograafiamuuseum) ning De Doeleni kontserdihall. Teises maailmasõjas purustatud ja pärast sõda taasrajatud südalinna peetakse linnaplaneerimise silmapaistvaks näiteks. Tuntuimaid ehitusmälestisi on Sint Laurens'i kirik (Grote Kerk; ligi 5000 vilega orel). 

Esimest korda on Rotterdami mainitud 1283, linna õigused sai 1299 (neid laiendati 1340). Keskajal oli tähtis heeringapüügikeskus. 17. sajandil sai suureks, peamisselt India kolooniatega kauplevaks sadamaks. Eriti soodustas Rotterdami arengut Reini ja Põhjamerd ühendav kanal, mis ehitati 1863–72. 13. V 1940 hävis suur osa linnast sakslaste pommirünnaku tagajärjel.

Vaata ka seotud artiklit

• Rotterdami sadam

Välislink

• Rotterdami linna koduleht (inglise keeles)

EE 8, 1995; muudetud 2012