Ruhnu mineraalvesi väljub suure mineraalisisaldusega Kambriumi veekihist, mis lasub vahetult aluskorrakivimeil ning selle lasuvussügavus ulatub saarel kuni 706,8 m ja kogupaksus on 77,4 m. Puuraugu deebiti mõõtmise alusel on Ruhnu mineraalveekiht üks veerikkamaid Eestis. Siinne mineraalvesi on Eesti settekivimites avastatud mineraalvetest  suurima soolade sisaldusega (17,1–17,7 g/l). Ruhnu mineraalvees on inimorganismile aktiivselt mõjuvaist mikroelementidest olulisim broom (48–54 mg/l), mille sisaldus siinses mineraalvees on tunduvalt suurem kui teistes Eesti tuntud mineraalvetes. Niisuguse koostisega ravivesi on sobilik kasutamiseks mitmesuguste haiguste (liigeste, piirdenärvisüsteemi, günekoloogiliste, ülemiste hingamisteede jmt haiguse) raviks vanniveena. Tänaseni pole Ruhnu mineraalvett kasutatud.

Ruhnu mineraalvee põhikomponentide sisaldus:

Cl^- 10267,6–10320,0 mg/l

SO₄^2- 146,5–151,0 mg/l

HCO₃^- 115, 0–115,9 mg/l

Na⁺  + K⁺ 5148,0–5157,1 mg/l

Ca²⁺ 910,8–931,0 mg/l

Mg²⁺ 306,9–307,0 mg/l

üldine karedus 70,7 mg-ekv/l

pH 7,0–7,1

Kirjandus

• E. Kala. Eesti sügavaim puurauk Ruhnus. – Eesti Loodus 1979, 11
• J. Kask, A. Lepland, R. Perens. Ruhnu saare geoloogiline minevik ja tänapäev. Tallinn–Kuressaare, 1994
• Ruhnu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava. Tallinn, 2007

Loodud 2013