Saksamaa poliitiline süsteem

Saksamaa riigikorraldus

Saksamaa on parlamentaarne liit­vabariik. Riigipea on liidupresident (Bundespräsident), kelle valib 5 aastaks valimiskogu (Bundesversammlung), mis koosneb Liidupäeva liikmetest (50%) ja liidumaade esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks järjestikust ametiaega. Seadusandlikku võimu teostavad Liidunõukogu (Bundesrat) ja Liidupäev (Bundestag). Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3–6 liiget, kes tohi­vad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel üheman­daadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsio­naalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Võib tekkida ka lisamandaate (2005. a. valimistel lisan­dus neid 16). Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad 4 aastat. Valida võivad vähe­malt 18-aastased. Täidesaatev võim kuulub liiduvalitsusele (Bundesregierung), mida juhib liidukantsler (Bundeskanzler), kelle nimetab liidu-presidendi ettepanekul 4 aastaks Liidupäev. Va­litsuskabineti liikmed nimetab liidukantsleri ette­panekul liidupresident. S-l on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on S. Kristlik-Dem. Liit (Christlich Demokratische Union Deutschlands) ja selle sõsarpartei Baieri Kristlik-Sotsiaalne Liit (Christlich-Soziale Union in Bayern), S. Sots-dem. Partei (Sozialdemokratische Partei Deutschlands) ja Vaba Dem. Partei (Freie Demokratische Partei). Kõrgeim kohtuorgan on Liidu Põhisea­duslik Kohus, mille 16 kohtunikku teostavad põhiseaduslikku järelevalvet ja lahendavad liidu-maadevahelisi tülisid. Pooled kohtunikest valib Liidupäev ja pooled Liidunõukogu. Kohtunike ametiaeg on 12 aastat ja neid ei tohi tagasi valida. Kõrgeim apellatsiooni- ja kassatsioonikohus on Liidukohus. Liidumaadel on oma kohtud. Kehtib 1949. a. põhiseadus (hiljem mitu korda täienda­tud). Igal liidumaal on oma põhiseadus, parla-mentja valitsus. Rahvusv. klassifikatsiooni alusel on S. vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub S. maailmas 16. kohal.

EE 15, 2007