Saksamaa rahvastik

Saksamaa (rahvaarvu muutumine; EE15)
  Saksamaa Kunagise SLV ala Kunagise SDV ala
1950 68 377 000 49 989 000 18 388 000
1960 72 674 000 55 433 000 17 241 000
1970 77 709 000 60 651 000 17 058 000
1980 78 275 000 61 538 000 16 737 000
1990 79 365 000 63 254 000 16 111 000
2000 82 187 000 67 018 000 15 169 000
2007 82 509 300    

Saksamaa on rahvaarvu poolest Euroopas Venemaa järel teine riik. Rahvastiku keskmine tihedus on 231 in/km2 (2007). Kõige suurem on asustustihedus linn-liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in/km2). Hõ­redamalt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern (75 in/km2) ja Bran­denburg (88). Seevastu Nordrhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in/km2. Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud met­ropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kuju­nenud Reini–Ruhri piirkonnas. Üle 1 miljoni elani­kuga linnu on 3, 500 000–1 000 000 elanikuga 9 ning 100 000–500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad.

Kuni II maailma­sõja lõpuni oli Saksamaa rahvuseliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale tulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kellest või kelle järglastest on osa saanud Saksa kodakond­suse. Esimene suur sisserändelaine oli 1960. aastatel, nn Saksa majandusime ajal, kui tööjõunappust korvati Lõuna-Euroopast ja mõnevõrra hiljem ka Tür­gist saabunutega. 28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei eris­ta kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välis­maalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kuna­gise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaa­laste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Baden-Württembergis, Hessenis ja Nordrhein-Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moo­dustavad välismaalased 2–3%. Saksa rahvas (Deutschen) kujunes I aastatuhande lõpus Kesk-Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, fran­gid, saksid, švaabid, tüüringlased jt), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel (Deutsch) kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50 000, neile on tagatud vähemalt 1 koht Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendis), Põhja-Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased.

19. sajandi lõpus hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993–2002 oli sündimus 0,87–0,99% ja sure­mus 1,01–1,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et min­nakse elama riigi lääneossa (endisesse SLV-sse). Enne kui kommunistlik võim mõlema Saksamaa vahelise piiri 1961 lõplikult sulges, põgenes varasemalt Ida-Saksamaalt Lääne-Saksamaale u 3,5 miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevasti mõjutanud I ja II maailmasõda ning II maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida-Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagenda­tud etnilised sakslased (Volksdeutsche). 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liidu mõjualasse jäänud Ida-Euroopa maadest, peamiselt Poolast ja Tšehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005).

Usutunnistuse järgi on katoliiklasi 26 miljonit ja luterlasi 25,6 miljonit (2004). Muslimeid on üle 3 miljoni ja õigeusklikke u 1 miljon. ÜRO inimarengu aruande järgi oli Saksamaa 2004 maailma 177 riigi seas 21. kohal.

Saksamaa on maailma kalleima tervishoiusüsteemiga riike. Tervishoiule tehtavate avalike ja erakulutuste osatähtsus SKT-s on vastavalt 8,7% ja 2,4% (2003). Tervishoiusüsteem toetub kohustuslikule ja vabatahtlikule haiguskindlustusele. Tervishoiu alal töötab 4 175 000 inimest ehk 11% kõigist hõivatuist (2002). 100 000 inimese kohta on 368 arsti ja 660 haiglakohta (2003).

EE 15, 2007