Saksamaa rahvastik
Saksamaa (rahvaarvu muutumine; EE15) | |||
Saksamaa | Kunagise SLV ala | Kunagise SDV ala | |
1950 | 68 377 000 | 49 989 000 | 18 388 000 |
1960 | 72 674 000 | 55 433 000 | 17 241 000 |
1970 | 77 709 000 | 60 651 000 | 17 058 000 |
1980 | 78 275 000 | 61 538 000 | 16 737 000 |
1990 | 79 365 000 | 63 254 000 | 16 111 000 |
2000 | 82 187 000 | 67 018 000 | 15 169 000 |
2007 | 82 509 300 |
Saksamaa on rahvaarvu poolest Euroopas Venemaa järel teine riik. Rahvastiku keskmine tihedus on 231 in/km2 (2007). Kõige suurem on asustustihedus linn-liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in/km2). Hõredamalt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern (75 in/km2) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordrhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in/km2. Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud Reini–Ruhri piirkonnas. Üle 1 miljoni elanikuga linnu on 3, 500 000–1 000 000 elanikuga 9 ning 100 000–500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad.
Kuni II maailmasõja lõpuni oli Saksamaa rahvuseliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale tulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kellest või kelle järglastest on osa saanud Saksa kodakondsuse. Esimene suur sisserändelaine oli 1960. aastatel, nn Saksa majandusime ajal, kui tööjõunappust korvati Lõuna-Euroopast ja mõnevõrra hiljem ka Türgist saabunutega. 28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaalaste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Baden-Württembergis, Hessenis ja Nordrhein-Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 2–3%. Saksa rahvas (Deutschen) kujunes I aastatuhande lõpus Kesk-Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, švaabid, tüüringlased jt), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel (Deutsch) kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50 000, neile on tagatud vähemalt 1 koht Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendis), Põhja-Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased.
19. sajandi lõpus hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993–2002 oli sündimus 0,87–0,99% ja suremus 1,01–1,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et minnakse elama riigi lääneossa (endisesse SLV-sse). Enne kui kommunistlik võim mõlema Saksamaa vahelise piiri 1961 lõplikult sulges, põgenes varasemalt Ida-Saksamaalt Lääne-Saksamaale u 3,5 miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevasti mõjutanud I ja II maailmasõda ning II maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida-Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagendatud etnilised sakslased (Volksdeutsche). 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liidu mõjualasse jäänud Ida-Euroopa maadest, peamiselt Poolast ja Tšehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005).
Usutunnistuse järgi on katoliiklasi 26 miljonit ja luterlasi 25,6 miljonit (2004). Muslimeid on üle 3 miljoni ja õigeusklikke u 1 miljon. ÜRO inimarengu aruande järgi oli Saksamaa 2004 maailma 177 riigi seas 21. kohal.
Saksamaa on maailma kalleima tervishoiusüsteemiga riike. Tervishoiule tehtavate avalike ja erakulutuste osatähtsus SKT-s on vastavalt 8,7% ja 2,4% (2003). Tervishoiusüsteem toetub kohustuslikule ja vabatahtlikule haiguskindlustusele. Tervishoiu alal töötab 4 175 000 inimest ehk 11% kõigist hõivatuist (2002). 100 000 inimese kohta on 368 arsti ja 660 haiglakohta (2003).
EE 15, 2007