Solovetsi klooster, Solovetski klooster, rahvapärane nimetus Solovki, Venemaa suurimaid õigeusu kloostreid, asub Valge mere Solovetsi saarel, rajatud 15. sajandi I poolel. Oli sajandeid Põhja-Venemaa kindlusi, majandus- ja usukeskusi, 1650.–70. aastail ka lahkusuliste keskusi. 1668 puhkes Solovetsi kloostris Nikoni kirikureformide vastane ülestõus, mis muutus feodalismivastaseks (tuntud Solovetsi ülestõusuna); ülestõus suruti maha 1676. 16. sajasndist 20. sajandi alguseni kasutati kloostrit ka sundasumiskohana. 1920 Solovetsi klooster suleti; 1923–39 oli Solovetsi saartel GPU ja NKVD surmalaager. Solovetsi klooster on arhitektuurimälestis (kindlusemüür, 1584–94; Issanda Muutmise (Preobraženski) katedraal, 1556–64; Maarja Kuulutamise (Blagoveštšenskaja) kirik, 1596–1601).

EE 8, 1995