sovhoos (lühend venekeelsetest sõnadest советское хозяйство 'nõukogude majand'), NSV Liidus riiklik põllumajandusettevõte, mille maa ja vara (hooned, masinad, transpordivahendid, istandused, niisutussüsteemid jms) kuulusid riigile. Sovhoosi majapidamist korraldas direktor. Sovhoos oli kolhoosi kõrval teine nõukogude aja tähtis põllumajandusettevõtte tüüp.

Eestis hakati riigimõisadest ja võõrandatud suurtaludest sovhoose asutama 1940. aasta sügisel. 1988 oli Eestis 136 sovhoosi. Põllumajandusmaad oli sovhoosil keskmiselt 4350 hektarit, töötajaid 440, veiseid 2270, sigu 3360 ja traktoreid 64. Riik valvas sovhoosi majandustegevuse järele: andis iga-aastase tootmisülesande (tootmisplaani, mis sisaldas tootmise mahu suurust ja riiklikku müügikohustust), kinnitas finantsplaani ning kontrollis nende täitmist. Sovhoosi finantsplaaniga jaotati ettevõtte puhastulu: kasum läks majandustegevuse arendamiseks ja sotsiaalobjektide ning -tegevuse toetamiseks. Ka töötasu suuruse määras riik. Plaani täitmise ja ületamise eest maksti preemiat. Puhastulu, mis pärast omavajaduste katmist üle jäi, jaotati vähemedukate majandite vahel, kelle tulust ei piisanud majandus- ja sotsiaalarengu vajadusteks.

EE 8, 1995; VE, 2006