sulg

Suled

sulg, linnu naha sarvtekis. Suled kaitsevad linde soojuskao ja mehaaniliste vigastuste eest. Suled liigituvad ehituse, talitluse ja asukoha alusel.

Ehituse põhjal eristuvad kontuursuled (suletüvik ja -laba on pikad, suled on tihedalt üht laba poolt pidi üksteise peal), kontuursulgede all asetsevad udusuled (suletüvik on lühike, suleebemed kidakesteta), noka ümbruses asetsevad kompimisel talitlevad harjassuled (sulelabata, suletüvik harjasetaoline) ja niitsuled (pikad, väheste ebemetega, suletüvikuga suled, kalkunitel moodustub nendest rinnale sulekahl).

Talitluse ja asukoha järgi eristatakse hoo- ehk tiivasulgi ja tüür- ehk sabasulgi ning kattesulgi. Hoo- ehk tiivasuled jagunevad omakorda välislennusulgedeks kämblaluul (kanal on neid 10) ja siselennusulgedeks küünarvarrel (kanal 14). Tüür- ehk sabasuled võivad olla kas sirbikujulised sirpsuled või rõngakujulised suled (näiteks kukel). Tagakehal paiknevaid kattesulgi nimetatakse lande- ehk rübjasulgedeks.

Sulgede värvus oleneb pigmentidest või nende puudumisest. Pigmendita sulestik on valge, melaniini sisaldav sulestik on ookerjas, punakaspruun, roostepruun, pruun või must.

a udusulg, b ja c kontuursuled

1 sulerood, 2 sulelaba, 3 suleputk