Nimi	Suur Tõll
Laeva tüüp	jäämurdja
Vette lastud	1913
Veeväljasurve	4579 t
Pikkus	75,6 m
Laius	17,5 m
Süvis lastis	6,8 m
Süvis praegu	5,3 - 5,7 m
Peamasinate võimsus	5800 ind hj
Sõukruvid	2 sõukrivi ahtris, 1 vööris

Suur Tõll, eesti jäämurdja; ehitatud 1914 Stettinis (Szczecinis) tööks Läänemere põhjaosas, peamiselt Soome lahes, ja Tallinna sadama teenindamiseks. Teda on mitu korda ümber ristitud: algne nimi Tsaar Mihhail Fjodorovitš muudeti pärast oktoobripööret Volõnetsiks (Volõõnia polgu auks, mis esimesena läks bolševike poolele). Osales 1918 Jääretkes ja sama aasta 23. märtsil hõivasid laeva soomlased, kes ristisid selle Väinämöiseks. Anti Tartu rahulepinguga Eestile ja nimetati Suureks Tõlluks. Teise maailmasõja algul oli selle kapten H. Tõnissoo, kes tegi laeva ja iseenda väga kuulsaks: läbi sakslaste miinitõkete ja õhurünnakute sooritati 6 reisi Tallinnast Leningradi, kusjuures Suur Tõll oli juhtlaev laevakaravanidele, millega evakueeriti tehaste seadmeid, mitmesugust varustust, eestlastest mobiliseerituid ja sõjaväge; viimasel retkel 28. augustil oli pardal ka osa Eesti NSV valitsusest. Meeskond viidi (25. X 1941) Leningradi blokaadist Uljanovskisse ja sealt tööpataljonidesse.

Oktoobris 1988 toodi Suur Tõll (Volõnets) Kroonlinnast Tallinna ja anti Eesti Meremuuseumile. Käis (puksiiris olles) juulis 1993 Kotka merepäevadel ja osales Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998. aastal. On esimene laev, millele taastatud Eesti Vabariigis anti lipupatent (patent nr 001; 1992. aastal).

MerLe, 1996; muudetud 2012