sõel

sõel, tasa- või kõverpinnaline avadega seadis. Sõelaga puhastatakse teralist või tükilist puistmaterjali (nt seemneid, mugulaid, mulda) lisanditest (nt umbrohuseemnetest) või rühmitatakse osakesi suuruse järgi (jaotatakse klassidesse). Sõelu on erikujulisi (nt tasand- ja silindersõelad), neid valmistatakse mitmesugusest materjalist (plekk-, traat- ja tehismaterjalist sõelad), avad võivad olla ümarad, piklikud, ruudukujulised, ovaalsed või kolm­nurksed. Traatsõela ja tehismaterjali niidist valmistatud sõela pind on aiavõrgutaoliselt punutud või põimi­tud (punutissõel ehk põimsõel) või riidesarnaselt kootud (kudumsõel). Piklike avadega sõel eraldab osakesi nende paksuse (väikseima põikmõõtme) järgi, mistõttu ava põhimõõde on selle laius. Ümaravadega sõel eraldab osakesi nende laiuse (suurima põikmõõtme) järgi, ava põhimõõde on läbimõõt. Sõela eritüüp on ribasõel, millel on määratlemata kujuga ava.

Ribasõel on seemnesaagi jämepuhastussõel (nt teraviljakombainil). Ribasõela tööpind koosneb 2–3 cm laiustest plekist või plastist valmistatud põikribadest, mis on sõela raami suhtes pööratavad. Harilikult on ribade ülaserv kujundatud lainelise kõverjoonena. Ribasõela läbilaske­võimet reguleeritakse ribade kaldenurka (sõela ava­tust) ühise pöördhoova abil muutes.

EME 2, 2009 (A. Reintam)