tatarlased, erinevat päritolu turgi rahvad, kes koos mongolitega olid 13.–15. sajandil Kuldhordis juhtkohal. Tatarlased elavad hajusalt Venemaa Euroopa-osas, Kesk-Aasias ja Lääne-Siberis. Suurima rühma moodustavad Volga tatarlased (keskus Tatarstanis), kes on kujunenud kõptšakkidest, bulgaaridest, soomeugrilastest jmt rahvast ning rahvastikuelemendist. Volga tatarlaste hulgas moodustavad omaette etnilise rühma mišaarid (Tatarstanis) ja meštšeerid (Baškortostanis); neid arvatakse pärinevat muistsest meštšera (arvatavasti soome-ugri) hõimust (1926 oli neid kokku 242 000). Väikesearvulised Siberi tatarlased jagunevad Tjumeni, Tobolski, Baraba jmt rühmaks. Alates 13. sajandist elasid Krimmis krimmitatarlased. 1944. aaasta mais süüdistati neid Saksa okupantide abistamises ja küüditati 183 000 inimest Kesk-Aasiasse ja Kasahstani; 1989 lubati krimmitatarlastel kodumaale tagasi pöörduda, 1991 oli Krimmi tagasi tulnud u 150 000 tatarlast.

Üldarv umbes 7 miljonit, sellest 2 miljonit Tatarstanis (Kaasani tatarlased), Baškortostanis jm Volgamail ning u 1 miljon Kesk-Aasias (põhiliselt Usbekistanis ja Kasahstanis).

Vaata ka seotud artikleid

• Tatarstan
• tatari keel

Kirjandus

• Vene impeerium rahvaste punane raamat. Tallinn, 1993

EE 9, 1996; VE, 2006