Tiik, Aksel, (14. V 1921 Tallinn – 30. VIII 2010 Järva-Jaani v, Järvamaa), spordipedagoog, -tegelane ja -ajaloolane. Õppis Tallinnas inglise kolledžis, lõpetas 1941 Tallinna 9. kk-i ja 1948 TRÜ KKT. Pedagoogikaknd (1962). Sportima suunas teda koolis Felix Tammet. Harrastas riist- ja põrandvõimlemist, algul Ernst Idla ja Peeter Parise, hiljem Hugo Pauskari juhendamisel. Töötas 1942–44 Eesti Kutsekogude Keskliidu “Puhkus ja Elurõõm” kehalise kasvatuse osakonnas instruktorina, 1946–48 TRÜ KKT-s võimlemise ning kehakultuuri ajaloo ja metoodika kateedris õpetajana, 1948–53 kehalise kasvatuse ja spordi kateedri kateedrijuhatajana-vanemõpetajana, oli 1953–74 EPA kehalise kasvatuse kateedri juhataja ja ka EPA Spordiklubi esimees, 1975–84 õppejõud, dots (1964), emeriitdots (2007). 1946–57 oli ühiskondlik akrobaatikatreener. Õpilasi: Lukretsia Otti, Ilme Vetla. Juhatas 1962–2001 EPA (EPMÜ) ja 1986–2001 Estiko meeste tervisevõimlemisrühmi. A-st 1959 tegutses ENSV Spordikomitee teaduslik-metoodilise nõukogu spordiajalookomisjoni esimehena, oli Spordimuuseumi asutajaid ja ühiskondlik direktor (1963–67) ning 1967–2001 teadusnõukogu liige. Avaldanud teaduslikke ja õppe-metoodilisi artikleid ning esinenud teaduskonverentsidel ettekannetega: “Eesti Võimlejate Liit” (1967), “Eesti Võimlemisõpetajate Selts” (1972), “Kehakultuuri sihtkapitali valitsus” (1978), “Laste kehalisest arendamisest eesti rahvapedagoogikas” (1980), “Rahvapärastest jõumängudest” (1984). Olnud “Eesti nõukogude entsüklopeedia” autoreid ning Kehakultuuri ja Spordilehe kaastöölisi. Tegutsenud spordikohtunikuna (vab kat riistvõimlemises ja akrobaatikas). Kuulunud Sportvõimlemisföd-i presiidiumi ja juhtinud akrobaatikasektsiooni tegevust. 1987–89 oli Eesti Võimlejate Liidu taasasutamise algatusrühma liige. Spordiajaloo Seltsi asutajaliige (1989) ja auliige (1990). ENSV tnl sporditegelane (1972). Kalevi (1963) ja Jõu auliige (1974). T: Akrobaatika algajaile (1951), Ernst Idla – võlur Tallinnast (1991, autoreid).

ESBL, 2011