Troitse-Sergi suurklooster (vn Троице-Сергиева лавра), vene õigeusu suurimaid kloostreid (aastast 1744), asub Sergijev Possadi linnas. Kloostri asutas 14. sajandi keskel Radoneži Sergi (umbes 1321–91), sellest kujunes Kirde-Venemaa tähtis majanduskeskus ja kultuurikolle, ta oli ka oluline eeltugipunkt Moskva kaitses. Klooster toetas Moskva vürstide Venemaa ühendamise taotlusi. Troitse-Sergi suurkloosterile kuulus 15.–18. sajandil suuri maavaldusi; 1744 oli tal üle 100 000 pärisorise talupoja (meeshinge).

Nüüdse välisilme omandas klooster 15.–18. sajandil. Kloostriansamblis on üle 50 hoone, neid ümbritseb 12 torniga kindlusmüur (ehitatud 1540–50, tugevdatud 17. sajandi keskel), mille praegune kõrgus on 10–14 m ja paksus 5,5–6 m. Tähtsaimaid ehitisi on Kolmainu (Troitski) katedraal (1422–23, ikonostaas Andrei Rubljov ja D. Tšornõi), Jumalaema Uinumise (Uspenski) katedraal (1559–85, freskod 1684), nn Narõskinite stiili esindav Sergi kirik (1686–92), baroksed Smolenskaja kirik (1745–48) ja viiekorruseline kellatorn (174–70, arhitektid I. Schumacher, I. Mitšurin, D. Uhtomski). 1742 avati kloostris vaimulik seminar, aastast 1814 on seal Moskva Vaimulik Akadeemia. Tähelepanuväärne on kloostris paiknev 14.–19. sajandi kujutava ja tarbekunsti kogu.

EE 9, 1996