Tui, Jaan, (22. VII 1906 Tallinn – 24. I 1978 Kehra, Harju raj), laskur ja treener, Ülo T. isa. Lõpetas 1928 allohvitseride kooli. Lasketreeninguid alustas sõjaväes 1927 Aleksander Muttiku juhendamisel. Tuli 1938–39 3 korral meesk (sh 1 korral püstitas Eesti rekordi) ja 1946–52 püssi- ja püstoliharjutustes 4 korral indiv Eesti meistriks. Parandas 1947 indiv Eesti rekordit vabapüssist lamadesasendis laskmises (kordas maailmarekordit 393). Võitis NL-i mv-tel 1946 Eesti meeskonnas ühe kulla ja neli hõbedat, oli 1951 Leningradi sõjaväeringkonna absoluutne meister. Oli 2 korral NL-i meesk rekordi püstitajaid. Isiklikke rekordeid: väikepüssist 3 × 40 lasku 574 (1938), muutmata sõjapüssist 3 × 20 lasku 510 (1948), snaipripüssist 20 lasku 600 m-lt 172 (1948). Kuulus 1945–52 Eesti koondisse. Erimeister (1938), msp (1946). Tegutses kohtunikuna, (1951 ülel kat). Kuulus asutajaliikmena ja juhatuse esimehena 1. Jalaväerügemendi Üleajateenijate Laskespordiühingusse. Nõukogude armee meeskonnas treenerina võttis osa 1954 MM-il kulla võitnud NL-i hirvelaskmismeeskonna ettevalmistamisest. Oli elukutseline sõjaväelane, II maailmasõjas Punaarmee rühma- ja roodukomandör. Major (1954). Kuulus Tallinna Ohvitseride Maja Spordiklubisse ja ALMAVÜ-sse. Kaitseliidu Valgeristi teenetemärgi kavaler. Kalevi auliige (1974).

ESBL, 2011