Tšernigiv, Tšernigov, linn Ukrainas Desna paremal kaldal; 315 000 elanikku (1994), Tšernigivi oblasti keskus.

Raudteesõlm ja jõesadam. Keemia- (tehiskiud), kerge- (kammvilla-kalevikombinaat, villa esmastöötlemise, õmblus- ja jalatsivabrikud) ja toiduainetööstus, autovaruosade ja muusikariistade (sh pianiinode) valmistamine.

Paljud arhitektuurimälestised – Issanda Muutmise (Spasso-Preobraženski) (alates 11. sajandist) ning Borissi ja Glebi (Borisoglibski) katedraal (12. sajandist) – ning mitu 18.–19. sajandi ehitist (kolleegiumihoone, 1701; peapiiskopi residents, 1780; kubernerimaja, nüüd ajaloomuuseum, 1804) asuvad iidse kindluse maa-alal, kesklinnas on Pjatnitska (12.–13. sajand) ja Ülestõusmise (Voskressenska) kirik (18. sajand) ning Jeletski Uspenski kloostri hoonestik (12.–17. sajand), äärelinnas Troitski-Iljinski kloostrikompleks (11. ja 17.–18. sajand).

Esimest korda on Tšernigivit mainitud 907. Kuulus 9. sajandi lõpust Kiievi-Vene riiki, oli 11.–13. sajandil Tšernigivi vürstiriigi keskus, liideti 14. sajandil Leedu suurvürstiriigiga, ühendati 1503 Venemaaga, kuulus 1618–48 Poola valdusse, ühendati uuesti Venemaaga 1654 (vormiliselt kuulus Venemaale aastast 1667). Aastast 1782 Tšernigivi asehaldurkonna, aastast 1797 Malorossija ja aastast 1802 Tšernigivi kubermangu keskus; Tšernigivi oblasti keskus aastast 1932.

EE 9, 1996