uudismaa, 1. mittemustmullavööndis, sh Eestis, võsast (ka metsast) ja kividest puhastatud, kuivendatud ja ülesküntud mineraalmaa või soo, mida on hakatud kasutama põlluna või kultuurrohumaana. –2. ülesharitud, endine loodusliku rohttaimkattega maa (peamiselt stepivööndis). Vt ka jäätmaa.

VE, 2006