vaipseelik, etnograafias ümber puusade mähitav ja vööga kinnitatav ristkülikukujuline riidelaid, vanim seelik. Vaipseelikuna kanti villast sõba ja linast pallapoolt. Tuntud kogu Ida-Euroopas, Eestis II aastatuhande algusest 19. sajandi keskpaigani. 17. sajandi tuli vaipseeliku asemel kasutusele kokkuõmmeldud seelik. 19. sajandi algupoolel kanti vaipseelikut paiguti Lõuna- ja Ida-Eestis. Vaipseelik ääristati alt tinuliste, vaseliste, helmestikandi, värvilise pooga või veerikuga.

EE 10, 1998; VE, 2006