Tõnu Õim (16. VI 1941 Raasiku), maletaja ja sporditegelane.

Lõpetas 1960 Tallinna 10. keskkooli ja 1975 male erialal Moskvas kehakultuuriinstituudi. Hakkas maletama Feliks Villardi juhendamisel, jätkas Nõmme pioneeride palees Jüri Randviiru käe all. Tuli 1959 koolinoorte meistriks. Mänginud 1967 NSV Liidu meistrivõistluste finaalis (Šveitsi süsteemis 102.–113. koht). Võitnud 1967 Eesti ja Läti meistrivõistlustel hõbeda. Meistersportlane (1966, pärast Dünamo üleliidulistel meistrivõistlustel saadud hõbemedalit). Hiljem pühendus tulemuslikult kirimalele. Kirimale 9. (1977–82) ja 14. MM-i (1994–99) võitja ning 1977–83 ja 1994–2000 maailmameister; 12. MM-il (1985–90) 6. koht. Kirimaleolümpial 1987–94 NSV Liidu meeskonnas kuld (1. laual) ja 1982–87 pronks (3. laual). Meeskondlikul EM-il 1973–83 kuld, tähtede turniiri (Axelssoni mälestusvõistlus 1984–93) võitja. XIV kirimaleolümpia alagrupiturniiril 1. laua võitja. Maailmameistrite turniiril (2001–04) 5. koht.

Kirimales rahvusvaheline meister (1975) ja rahvusvaheline suurmeister (1981).

Eesti Kirimaleühingu auliige (1992). Rahvusvaheline Kirimaleliit (ICCF) valis 2001 Õimu 20. sajandi parimaks kirimaletajaks (2. Hans Berliner, 3. Vladimir Zagorovski).

Töötanud 1968–91 ENSV Spordikomitees male peatreenerina. Õpilasi: Jüri Vetemaa, Kaja Jaaniste-Paidla. Vabariikliku kategooria kohtunik (1963).

Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk (2001).

Avaldanud ajakirjanduses malekommentaare.

Kirjandus

• T. Kastan. Sajandi parim kirimaletaja Tõnu Õim. Tallinn, 1999

ESBL, 2011