Šamil (1797 – märts 1871), Dagestani ja Tšetšenia imaam, Põhja-Kaukaasia rahvaste Vene koloniaalvallutajate vastase võitluse juhte. Sündis avaari talupoja perekonnas, sai vaimuliku hariduse ja kuulus 1820. aastail avaari päritolu Dagestani imaamide (need olid Nakšbandija dervišivennaskonna Põhja-Kaukaasia haru juhid) Gazi Muhammadi (1795–1832) ja Hamzat-beki (1789–1834) lähikonda. Silmapaistvate juhiomaduste tõttu sai ta 1834 imaamiks ja juhtis 1840.–50. aastail edukalt Vene väe vastast sõjategevust. Kaotanud ülekaaluka Vene väe survel oma tugialad, alistus ta 26. VIII 1859 sissepiiratud Gunibis. Šamil pagendati Kalugasse, 1870 lubati tal minna palverännakule Mekasse, kus ta suri.

Kirjandus

• M. Ибрагимова. Имам Шамиль. М., 1991

EE 9, 1996