1905. aasta revolutsioon, esimene demokraatlik revolutsioon Vene tsaaririigis. Selle ajendas rahuliku demonstratsiooni tulistamine 9. I 1905 (Verine pühapäev) Peterburis. Kogu riiki haaranud streigi- ja vastupanuliikumine omandas ääremaadel rahvusliku vastupanuliikumise ilme. 7. oktoobril alanud üldstreik halvas riigi ja sundis Nikolai II 17. X 1905 Oktoobrimanifestiga asutama parlamenti (duuma). 16. oktoobril tulistati Tallinnas rahulikkku demonstratsiooni (94 surmasaanut). 7. detsembril Moskvas puhkenud relvastatud ülestõus leidis vastukaja eriti Baltimaadel: algasid relvastatud väljaastumised ja mõisade põletamine (12.–20. detsembril põletati Eestis 160 rüütlimõisa). Revolutsiooniline liikumine suruti maha karistussalkadega (1905. ja 1906. aasta vahetusel lasti maha 500 ja karistati ihunuhtlusega enam kui 600 inimest).

VE, 2006