Tallinna üldandmed
Elanike arv (2012)	416 539
Pindala	158,27 km2
Linnapea	Edgar Savisaar
Maakond	Harjumaa

Tallinn, linn Põhja-Eestis Tallinna lahe ääres; 399 340 elanikku (2010), pindala 158,27 km². Tallinn on Eesti pealinn ja Harjumaa maakonnalinn, riigi tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus ning Läänemere maade oluline sadama- ja turismilinn. Linnale annavad ilme ajalooline rohkete arhitektuurimälestistega vanalinn, vilgas kaubanduselu ja mereäärsed puhkealad. Tallinnal on soodne geograafiline (mereäärne) asend. Avar, liigestunud rannajoonega Tallinna laht, mida varjavad poolsaared ning Naissaar ja Aegna, on kogu Eesti ranniku parimaid sadamakohti. Eriti soodne sadamakoht on Paljassaare ja Viimsi poolsaare vaheline lahekäär ehk Tallinna reid, millel on Paljassaare Pikakarist Meriväljani üle 17 kilomeetri rannajoont, kusjuures lahesuu enda laius on alla 6 kilomeetri. Kokku on Tallinnal mandri rannajoont üle 46 kilomeetri (sadamamuulideta), sh 9 kilomeetrit Kopli ja 6,5 kilomeetrit Paljassaare lahes; läänes ulatub linnamaa Kakumäe lahe idarannikuni. Meresaartest kuulub Tallinna piiresse Aegna (2,9 km², rannajoon 10,1 km). Tallinna maismaapiir kulgeb ligi 60 kilomeetri pikkuse joonena Tiskre rannast Miidurannani, Raudalust kagus (rannast kaugeimas kohas) 9 kilomeetri kaugusel merest. 0,9 kilomeetrit kulgeb Tallinna piir piki Tiskre oja ülemjooksu, 1 kilomeeter Laagris piki Pääsküla jõge ning 3,2 kilomeetrit Nehatust Iruni piki Pirita jõge, läänes ligi 2,5 kilomeetrit piki Harku järve läänekallast ning lõunas 5,5 kilomeetrit mööda Ülemiste järve kaitsevööndi kaguserva. Linn ulatub Laagrist Meriväljani ja Tiskrest Nehatuni ligi 20 kilomeetrit. Tallinna pindala kasvas 1940, pärast Nõmme Tallinnaga liitmist 1,5 korda. 1980 loovutas Tallinn Muuga aedlinna ning Iru, Kärmu ja Tarasoo ala Maardule. Maardu (aastast 1962) ja Saue (aastast 1973) kuulusid aastani 1993 Tallinna linkonda.

Vaata ka seotud artiklit Tallinna linnapead

Rahvastik

Tallinn on Eesti suurim linn, seal elab 29,8% Eesti rahvastikust ja 46,1% linnarahvastikust (2010). Eestis elavatest eestlastest on Tallinnas 23,9% (2010). 45% tallinlastest on mehed ja 55% naised (2010), vanuserühmiti moodustavad lapsed ja noorukid (kuni 15. eluaastani) linna elanikkonnast 15,1%, tööealised (15–60-aastased) 62,2% ja pensioniealised 22,6%. Rahvaloenduse andmeil (2000) olid 54,3% tallinlastest eestlased. Vanuserühmiti oli eestlasi kõige rohkem üle 85-aastaste naiste (73,7%) ja kõige vähem 40–44-aastaste meeste hulgas (42,0%). Eesti keelt pidas emakeeleks 96,3% eestlastest ja 2611 muulast, vene keelt 173 119 tallinlast. Eesti keelt valdas ema- või võõrkeelena 72,8% ja vene keelt 83% tallinlastest.

Tallinlaste haridustase on kogu riigi rahvastiku omast kõrgem: 2000 loendati 1000 (alates 10-aastastest) elaniku kohta 198 (kogu Eestis 128) kõrg-, 196 (174) keskeri-, 309 (479) kesk- ja 208 (130) alg- või põhiharidusega inimest. Suurim oli kõrgharidusega inimeste arv (332) 35–39-aastaste meeste hulgas. Rahvusrühmiti oli enim kõrgharidusega inimesi juudi meeste (555) ja naiste (528) ning saksa meeste (243) ja eesti naiste (226) seas. Eesti kodakondsus oli 71,1% tallinlastel. Peaaegu kogu aeg on Tallinna elanikkond suurenenud, vähenenud on see ainult Põhjasõjaga kaasnenud katku ajal (1710) ning maailmasõdade ajal ja järel. Suurim (479 750, linkonnas üle 500 400) oli elanike arv 1990, seejärel hakkas elanikkond väljarände elavnemisest (1991–93 oli välisrände kogusaldo ligi 23 000 inimest) ja sündimuse vähenemisest johtuvalt kahanema. Aastast 2005 on vahepealne elanike arvu kahanemine taas pöördunud tõusule.

Vaata ka seotud artiklit Tallinlaste sündimus, suremus ja loomulik iive

Loodus

Tallinn paikneb kahe maastikurajooni, Soome lahe rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava Põhja-Eesti paekalda ehk klindi alal. Rannajoont liigestavad Kakumäe, Kopli ja Viimsi poolsaar ning Tallinna lahe sopiline lõunaosa. Rannikumadaliku laius on erinev (Maarjamäel 300 m, Mustamäe nõlva ja Kopli lahe vahel kuni 4,5 km). Suurem osa sellest asub 0–20 meetri kõrgusel. Kõrgeim ja vahelduvaim on madaliku lõunaosa, seda liigestavad kulutuskõrgendikud (Kakumäe, Veskimäe, Kopli, Kalamaja, Tõnismägi, Merivälja), Kloostrimetsa luitestik ja Pirita org. Kalamaja ja Lasnamäe klindineemiku vahelise ala hõlmab umbes 7 kilomeetri pikkune aluspõhjaline kulutuskõrgendik, millel kõrgub Tallinna ainuomaseimaid pinnavorme Toompea saarlava. Rannikumadalikust tunduvalt kõrgem (valdavalt 40–43 m) on Tallinna piires asuv Harju lavamaa. Selle peamised maastikulised paigad on Lasnamäe ja Iru paetasandik, Mõigu ja Väo moreenitasandik, Nõmme ja Männiku liivik, Ülemiste luitestik, Pääsküla ja Sõjamäe kulutuskõrgendik ning Pääsküla, Valdeku, Sõjamäe, Tondi jmt raba. Lavamaa kõrgeimad kohad asuvad Mustamäe suusahüppetorni lähedal ja Sõjamäel. Tallinna silmapaistvaim pinnavorm on Põhja-Eesti paekallas ehk klint, mis linna piires on eriilmeline. Kõige selgepiirilisem on see Lasnamäel, moodustades Lubja tänava ja Kose vahemikus umbes 6 kilomeetri pikkuse ja kuni 30 meetri kõrguse panga. Klint on valdavalt kaheastmeline, astmeid eraldab tasane lava. Kadriorus, Lauluväljaku piirkonnas ja Maarjamäel on astmete nõlvad kohati lauged ja mattunud rusukaldesse. Rannamõisa ja Tiskre vahemikus moodustab klint kuni 35 meetri kõrguse järsakranniku, mille alumine osa on mattunud rusukaldesse. Tiskrest Harku poole kaugeneb klint rannast, on kohati ühe-, kohati kaheastmeline ning Nõmme ja Ülemiste piirkonnas liiva alla mattunud. Tallinna piires on paekallas kõrgeim Maarjamäel (48 m, suhteline kõrgus 30 m). Tallinna pinnamoodi, sh randa ja rannalähist merepõhja, on inimtegevus oluliselt muutnud. Kristalse aluskorra pealispind asub Tallinna kohal 130–150 meetrit allpool merepinda. Selleni ulatub läbi pealiskorra settekivimite neli Kvaternaari setetesse mattunud ürgjõe orgu (Harku, Lilleküla, Pirita ja Keskorg). Vanimad aluspõhja settekivimid on Vendi ladestu Kotlini lademe liivakivid, aleuroliidid ja savid. Neil lasub kuni 75 meetri paksuselt Kambriumi sinisavi; seda on kasutanud Kopli poolsaare tellisetööstus. Alam-Kambriumi savikad liivakivid paljanduvad Lükatil ja Rocca al Mares. Ordoviitsiumi kivimeid on Pakerordi lademest Haljala lademeni, ehituskivina on kasutatud peamiselt Lasnamäe lademe lubjakivi. Rannikumadalikul leidub pinnakattena viirsavi ja teisi jääjärvesetteid (kuni 10 m paksuselt). Tallinna lõunaosas lavamaal moodustavad liustikujõesettelised liivad ja kruusad suure Nõmme ja Männiku liiviku, kus kruusa- ja liivakihi paksus on kuni 50 meetrit (Tallinna-Saku liivamaardla). Meresetteid on peamiselt peenliiva ja aleuriitidena, leidub ka rannakruusa ja luitestike tuiskliiva (Kloostrimetsas, Pärnamäe kalmistul, Ülemiste järve loode- ja läänekaldal). Järve- ja soosetteid leidub peamiselt lavamaa nõgudes. Turbalasundi paksus on Rae rabas kuni 6,8, Sõjamäe rabas kuni 6,7 meetrit. Kultuurkiht on kesklinnas keskmiselt 2–5 meetrit (Toompea ümbruses kuni 15 m), linna äärealadel peamiselt 0,5 meetri paksune. Tallinn tarbib aastas umbes 30 miljonit m³ vett, sellest 90% saadakse veepuhastusjaama kaudu Ülemiste järvest, 10% puurkaevudest (sügavaimad kuni 175 m). Ülemiste järvest lähtuvat veevarustussüsteemi hakati rajama 1345, kui alustati ligi 4 kilomeetri pikkuse kanali (esialgu peamiselt Toompea linnuse vallikraavide täitmiseks ja veskite käitamiseks) ehitamist. Tallinna peamised maavarad on lubjakivi ja sinisavi, olulised on ka põhjavesi ning liivad, kruusad ja turvas.

Mere läheduse ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõju tõttu on Tallinna kliima võrdlemisi ühtlane ja mõõdukalt jahe (keskmine õhutemperatuur jaanuaris –5,3, juulis 16,6 °C). Ilm on kogu aasta tuuline (tuule keskmine kiirus 5,5 m/s, väikseim augustis, suurim detsembris), seda kujundavad peamiselt Atlandi ookeanilt lähtuvad tsüklonid. Madalaim temperatuur (–34,4 °C) on mõõdetud 10. II 1940, kõrgeim (34,3 °C) 30. VII 1994. Sademeid on keskmiselt 681 mm/a, lumikate kestab tavaliselt 23. detsembrist 27. märtsini. Siseveekogude arvestuslikku pinda on Tallinnas 12,6 km² (8% linna pindalast).

Vaata ka seotud artiklit Tallinna kliima.

Suurimad siseveekogud on Ülemiste ja Harku järv. Peale nende on veekogusid endistes karjäärides ning mitu tiiki. Tallinna piires suubuvad Soome lahte (alates lääne poolt) Tiskre oja, Mustjõgi (Mustoja), Hundikuristiku oja, Varsaallika oja (Varsaoja), Pirita jõgi ja Mähe oja. Ülemiste järve suubuvad Kurna oja ja Vaskjala–Ülemiste kanal, Harku järve Harku, Järveotsa ja Soone oja. Maa-alusesse sängi on juhitud Ülemiste põhjaotsast läbi Juhkentali ja Keldrimäe Tallinna lahte voolav Härjapea jõgi ning Mardi ja Liiva oja. Suur osa Tallinna rohkeist allikaist (Kadriorus, Toompea nõlval, Mustamäe jalamil ja mujal) on hääbunud.

Vaata ka seotud artiklit Tallinna looduskaitsealuseid objekte

Lasnamäe lade

Aiataguse allikad Pääsküla rabas

Pirita jõe liivakallas

Linnaosad, asumid ja haljastud

Tallinna linnaosad ja asumid

Oktoobrist 1993 jaotub Tallinn 8 linnaosaks. Linna alal võib eristada kuni 100 asumit. Tallinna kesklinnas paiknev vanalinn jaotub Toompeaks ja all-linnaks, kesklinnast kagusse jääb südalinn. Läänest ja lõunast piirab Kesklinna linnaosa raudtee, põhjast meri, idapiiriks on Kadriorg ja Lasnamäe klindineemiku jalam. Halduslikult hõlmab Kesklinn ka Aegna saare ja Ülemiste järve ning järvest idas paikneva Mõigu asumi. Kesklinnast loodes asuv Põhja-Tallinna linnaosa hõlmab kolm eriilmelist ja erineva ajaloolise taustaga piirkonda – Kopli, Pelgulinna ja Kalamaja. Põhja-Tallinnast lõunas olev Kristiine linnaosa jaguneb Lilleküla, Tondi ja Järve asumiks, Lilleküla piires on eristatav Marja-Liimi-Laki ettevõtluspiirkond. Idapoolseim, põllumajandusliku taustaga ja roheluserohke Haabersti linnaosa on suurte arenguvõimalustega elu- ja puhkepiirkond. Merega piirnevad Tiskre, Kakumäe, Õismäe, Rocca al Mare, Haabersti ja Mustjõe asum, Harku järvega külgneb Pikaliiva asum. Haabersti linnaosa peamine asustuskeskus on suurpaneelelamutega hoonestatud Väike-Õismäe, eristatakse ka Vismeistri, Veskimetsa, Astangu ja Mäeküla asumit. Haabersti ja Kristiine linnaosast lõunas asub Nõukogudeaegne uuslinnaosa Mustamäe, halduslinnaosa piires eristatakse omaette asumina Sääse ja Siili paneelelamurajooni ning Kadaka ettevõtluspiirkonda. Tallinna edelaosa hõlmab varem omaette linn olnud Nõmme, mille kaugeimad edelapaikkonnad on Laagri ja Pääsküla, lõunas asuvad Männiku ja Raudalu, Mustamäega külgneb Vana-Mustamäe, eristatakse ka Nõmme keskust, Kivimäed, Hiiut, Rahumäed ja Liivat. Nii pindalalt kui ka elanike arvult suurim linnaosa on Lasnamäe, mis paikneb Tallinna idaosas Harju lavamaa servaalal. Lasnamäe linnaosa jaotub 17 asumiks. Nõukogudeaegsed paneelelamurajoonid on nüüd tuntud uute asuminimedega, näiteks Mustakivi (IV mikrorajoon), Priisle (V mikrorajoon), Seli (VI mikrorajoon), Kuristiku (VII mikrorajoon) ja Katleri (VIII mikrorajoon). Lasnamäe vanimad, 19. sajandil kujunenud asumid on Uuslinn ja Sikupilli. Tähtsaimad ettevõtluspiirkonnad on Sõjamäe ja Ülemiste. Pirita linnaosa on peamiselt eramutega hoonestatud elu- ja puhkerajoon, mille tähtsaimad asumid on Tallinna lahe ja Pirita jõe ääres asuvad Pirita keskus, Maarjamäe, Kose ja Kloostrimetsa ning Tallinna kirdepiiril paiknevad eramupiirkonnad Merivälja ja Mähe. Mõne linnaosa laushoonestus jätkub linnapiiri taga Harjumaa alevikes (näiteks Merivälja hoonestus jätkub Miiduranna, Haabneeme ja Viimsi hoonestusena, Laagri alevik ja asum on sisuliselt ühtne asula). 1950. aastate lõpus tekkima hakanud Muuga aedlinn oli 1967–80 Tallinna osa, praegu kuulub ta Maardu linna piiresse (Muuga teel eraldab Tallinnat ja Maardut ainult paarikümne meetri laiune riba Viimsi valda). Suurimad hoonestamata, elamuehituseks sobivad maa-alad asuvad Pirita linnaosas Mähe ja Merivälja vahel ning nendega külgneval alal, samuti Haabersti linnaosas Pikaliival ja Kakumäel. Hoonestamata on ka korterelamute ehitamiseks ettevalmistatud laiaulatuslikud alad Lasnamäe elurajoonis. Astangul ja Paljassaare tipus olev endine sõjaväe lõhkeaineladude ala on hoonestuse reservala, kusjuures Paljassaarel on suur tähtsus sadamaga seonduva ettevõtluse arengus. Linna ja mere ajaloolise seose taastamiseks kavandatakse linnakeskust laiendada Kalamaja sadamapiirkonda, see avaks juurdepääsu seni suletud mereäärsele alale.

Majandus

Pealinnana ning riigi suurima elanike ja ettevõtjate arvuga linnana on Tallinn Eesti tähtsaim tööstus-, liiklus-, kaubandus- ja panganduskeskus. Seal asuvad kogu riigi majanduselu juhtivad asutused ja mitu rahvusvaheliste ametkondade (Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu jt) esindust. Linnas on ka kõigi Eesti kommertspankade peamajad. Tallinna osatähtsus Eesti sisemajanduse kogutoodangus (SKT) oli 2008. aastal 49,2% (Harjumaa osatähtsus 59,6%) ning SKT elaniku kohta moodustas 165,5% (Harjumaal 152,9%) Eesti keskmisest. 2002. aastal oli Tallinnas keskmine brutopalk 7475 krooni (riigis 6110 krooni). 2009. aastal oli keskmine brutokuupalk Tallinnas 899,36 eurot (juurdekasv võrreldes eelmise aastaga –3,8%), Harjumaal 883,45 eurot (–4,5%) ja Eestis 783,81 eurot (–5,0%).

Haridus, teadus, kultuur ja tervishoid

Haridus. Kooliharidust hakati Tallinnas andma juba 13. sajandil. 2010. aastal tegutsesid Tallinnas 66 linna-, 12 era- ja 3 riigi üldhariduskooli; Tallinna lasteaedadest on 132 linna ja 17 eraomanduses. Huviharidust võimaldavad kokku 53 huvikooli. Septembris 2010 õppis Tallinna koolides kokku 39 623 õpilast (sh esimesse klassi läks 3455 ja kümnendasse 3596 õpilast). Lasteaias käis kokku 21 952 last (neist 717 eralasteaias). Mitmes Tallinna lasteaias on koostatud tervise jälgimise ja karastamise programmid (sh Tallinna Kadaka Lasteaias, Tallinna Männi Lasteaias, Tallinna Pallipõnni Lasteaias, Tallinna Lasteaias Pääsusilm, Tallinna Lasteaias Lepatriinu), Montessori meetodit rakendatakse Pelguranna Lasteaias ja keelekümblust mõnedes venekeelsetes lasteaedades (nt Tallinna Allika Lasteaias). Vene õppekeelt kasutab Tallinas 27 üldhariduskooli. Linna vanimad koolid on Gustav Adolfi Gümnaasium (asutatud 1631), Tallinna Reaalkool (1881), Jakob Westholmi Gümnaasium (1898), Tallinna 21. Kool (1903), Tallinna Rahumäe Põhikool (1910), Tallinna Kunstigümnaasium (1914), Kalamaja Põhikool (1915), Tallinna Ühisgümnaasium (1920), Tallinna Nõmme Põhikool (1922), Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (1923), Tallinna Hiiu Põhikool (1928, liideti 2006 Tallinna Nõmme Gümnaasiumiga), Tallinna Prantsuse Lütseum (1921), Tallinna Nõmme Gümnaasium (1929) ja Tallinna Kivimäe Põhikool (1932). Tuntud koolid on ka Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Tõnismäe Reaalkool. Tallinnas on 12 erakooli, nendest tuntuimad on Rocca al Mare Kool ja Audentese Erakool. Tallinna hariduselus on olulisel kohal Tallinna Muusikakeskkool (1961) ja Tallinna Balletikool (1946). Erivajadustega lapsed saavad haridust Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis, Tallinna Heleni Koolis, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis, Lasnamäe Põhikoolis, Ristiku Põhikoolis, Hilariuse Koolis, Tallinna I Internaatkoolis ja Õismäe Koolis. 

Peale üldhariduskoolide tegutseb Tallinnas 12 huvikooli (linna omandis), neist vanim on Tallinna Huvikeskus Kullo (asutatud 1941), tuntud on ka Tallinna Kanutiaia Noortemaja, Tallinna Nõmme Noortemaja, Mustamäe Laste Loomingu Maja, Tallinna Muusikakool, Nõmme Muusikakool, Tallinna Kopli Noortemaja ja Tallinna Noorte Spordikeskus. 2010 oli Tallinnas 45 õppeasutust, kus oli võimalik omandada kutse- ja kõrgharidust. Tegutsesid 7 ülikooli, 15 rakenduskõrgkooli ja 23 kutseõppeasutust. Eesti 6 avalik-õiguslikust ülikoolist asusid 4 Tallinnas: Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Riigi omanduses on ka 5 rakenduskõrgkooli (Eesti Mereakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Pedagoogiline Seminar (ühines 2012 Tallinna Ülikooliga), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) ja 14 kutseõppeasutust. Eraomanduses oli 3 ülikooli, 10 rakenduskõrgkooli ja 8 kutseõppeasutust. Kõige enam õpilasi õppis sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna õppekavade järgi (15 642 üliõpilast), järgnes tehnika, tootmise ja ehituse valdkond (8042 üliõpilast) ja humanitaaria ning kunstide valdkond (5572 üliõpilast).

Vaata ka seotud artiklit Tallinna gümnaasiumide ja keskkoolide nimekiri

Teadus. Teaduskeskuse maine annavad Tallinnale Eesti Teaduste Akadeemia, kõrgkoolid ja nende iseseisvad teadusasutused (Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut, Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut), Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning mitu akadeemilist seltsi. Linnas asuvad Eesti Keele Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Konjunktuuriinstituut, Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus (endine Eesti Haldusjuhtimise Instituut), tähetorn ning arstiteaduslikud uurimisasutused (Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut, Eesti Kardioloogia Instituut) ja palju väikesi teadusasutusi. Teadusuuringuid tehakse ka Tallinna Botaanikaaias, Tallinna Loomaaias, Tallinna Linnaarhiivis ning suuremates muuseumides.

Eesti Loodusmuuseum

Kultuur. Tallinn on Eesti kultuurielu süda, seal tegutsevad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kunstnike Liit jmt loomeühendust, suured kultuuriasutused Tallinna Filharmoonia, Solaris Keskus (avati 2009), Eesti Näitused, Salme Kultuurikeskus, Vene Kultuurikeskus ning mitu klubi ja kino (2001 avati 11 saaliga kobarkino Coca-Cola Plaza, 2009 7 saaliga Solaris Kino). Teatrietendusi annavad Eesti Draamateater, Rahvusooper Estonia, Vene Teater, Tallinna Linnateater, Teater NO99, Eesti Nuku- ja Noorsooteater, Von Krahli Teater, VAT Teater, Salong-Teater ja Theatrum. Peamised muusika esitamise paigad on Estonia kontserdisaal, Solaris Keskus, Saku Suurhall (valmis 2002), Niguliste muuseum-kontserdisaal, Väravatorn, Mustpeade Maja, Tallinna Õpetajate Maja, Tallinna Raekoda ja Tallinna Lauluväljak (seal toimuvad üld- ja noorte laulupeod). Tallinnas toimuvad mitmesugused rahvusvahelised festivalid, sh Tallinna graafikatriennaal, filmi-, oreli- ja koorifestival, NYYD, Orient, Jazzkaar jmt festival. Suurimad filmistuudiod on Exitfilm, Allfilm, Estinfilm ja Eesti Joonisfilm ning nukufilme tootev filmistuudio Nukufilm. Tallinna vanimad muuseumid on Suurgildi hoones asuv Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstimuuseum (peahoone Kumu Kunstimuuseum valmis 2006), Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Eesti Meremuuseum, rohkesti külastatakse ka Eesti Arhitektuurimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Loodusmuuseumi. 

Vaata ka seotud  artiklit Tallinna muuseume.

Kunstinäitusi korraldatakse peamiselt Kunstihoones, Kadrioru lossis (seal toimuvad ka kontserdid ja teatrietendused), Rotermanni soolalaos, Eesti Rahvusraamatukogus ning mitmes galeriis (Draakoni, Vaal-, Ku-, Linna- ja Hobusepea galeriis). Suurtest päevalehtedest ilmuvad Tallinnas Eesti Päevaleht, Postimees ja Õhtuleht, nädalalehtedest Eesti Ekspress, Maaleht ja Sirp. Tallinnas kirjastatakse (ja trükitakse) enamik Eestis ilmuvaid ajakirju ja raamatuid, ajakirjandust ilmub ka vene, inglise jmt keeles. Suurimad raamatukogud on Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Tallinna Keskraamatukogu. Rahvaraamatukogudes (Tallinna Keskraamatukogus, 17 haruraamatukogus ja raamatukogubussis Katariina Jee) on kokku 1 020 797 teavikut, lugejaid on 109 353, vanimad haruraamatukogud on asutatud 1920. aastate II poolel. 

Vaata ka seotud  artiklit Tallinna rahvaraamatukogud.

Tallinnas on kokku üle 200 spordirajatise, sh kergejõustikuhallid (Tallinna Spordihall, Audentese kergejõustikuhall ja Lasnamäe kergejõustikuhall), staadionid (Kadrioru staadion, Kalevi Keskstaadion, A. Le Coq Arena – jalgpallistaadion), ujulad (Kalevi Veekeskus, Nõmme ujula) ja jäähallid (Premia ja Jeti jäähall), suurimad spordisaalid asuvad Saku Suurhallis, Kalevi Spordihallis, Tallinna Tehnikaülikooli Spordihallis ja Tiit Soku Korvpallikoolis. Tegutseb üle 560 mitmesuguse spordiklubi ja -seltsi.

Eesti Meremuuseum	Eesti Kunstimuuseum	Teatri NO99 2011. aasta suveprojekt Põhuteater
Eesti Rahvusraamatukogu	A. Le Coq Arena	Nõmme spordikeskuse basseinid

Tervishoid. Tallinnas on palju Eesti raviasutusi ja seal töötab oluline osa arstkonnast. 2008 töötas Tallinnas 43,4% Eesti arstidest ja 43,6% õendusala töötajatest, seal oli 34,6% haiglakohtadest ja viibis haiglaravil 39,4% kõigist hospitaliseerituist; keskmiselt tuli ühe haige kohta 7,9 haiglapäeva. Esimene Tallinna ajaloost teada olev raviasutus on 1237 mainitud Püha Johannese hospidal (leprosoorium) ehk Jaani seek, kuhu hiljem paigutati ka muid haigeid, rauku ja invaliide. Ämmaemandateenuseid on esimest korda mainitud 1330. Esimene teada olev arst tegutses 1340. aasta paiku, linnaarsti ametikoht asutati 15. sajandi alguses. Vanim apteek on 1422. aastast tegutsev Tallinna Raeapteek. Esimeseks tõeliseks haiglaks võib pidada 1715 asutatud mereväehospidali ning tsiviilhaiglaks 1785 asutatud nn Priihospidali, millest arenes Tallinna Keskhaigla. Varem tegutsenud tuntud raviasutused on 1904 Tallinna Erakliinikuna asutatud Tallinna Harjumäe Haigla (statsionaar suleti 1989), Tõnismäe Haigla (1909–93), A. Seppo Traumatoloogia ja Ortopeedia Keskus (1977–94) ning Juhkentalis asunud sõjaväehaigla. Praegu Tallinnas asuvaist tervishoiuasutustest on riigi suurimaid ja ravivõimaluste poolest parimaid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Seadustes tehtud muudatuste põhjal lõpetati 2001 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatavate Tallinna Magdaleena Haigla, Tallinna Keskhaigla, Tallinna Hooldushaigla, Tallinna Järve Haigla, Tallinna Diagnostikakeskuse (nüüd AS Tallinna Diagnostikakeskus), Tallinna Tõnismäe Polikliiniku ja Tallinna Mäekalda Polikliiniku tegevus ning nende alusel asutati AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti Meremeeste Haigla, Tallinna Pelgulinna Haigla, Tallinna Nõmme Haigla, Tallinna Merimetsa Haigla ja Tallinna Väike-Õismäe Polikliiniku alusel AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ning Tallinna Lastehaigla ja Tallinna Kesklinna Lastepolikliiniku alusel SA Tallinna Lastehaigla. Esmatasandi arstiabi osutas 2010. aastal 318 perearsti, kes töötasid kas füüsilisest isikust ettevõtjana või 106 perearstikeskuse osaühingus. Eriarstiabi asutusi on Tallinnas 99, töötab 496 hambaarsti. Tallinnas on 129 apteeki. Enamik hambaraviasutusi, apteeke, arstiriistaärisid ja optikakauplusi tegutseb erafirmadena. Vanurite päralt on Iru Hooldekodu (350 kohta). Sotsiaalteenuseid osutavad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatavad asutused (Tallinna Perekeskus, Iru Hooldekodu, Päevakeskus Käo, Tallinna Laste Turvakeskus, Tallinna Lastekodu, Tallinna Puuetega Noorte Keskus Juks, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus ja Tallinna Vaimse Tervise Keskus). Varjupaigateenust lastele ja lastega emadele pakuvad Enne ja Pärast Sündi MTÜ, Tallinna Laste Turvakeskuse Varjupaik ja 3 Tallinna Lastekodu varjupaika (ema ja lapse, laste ja väikelaste varjupaik). Päevahoiuteenust mäluhäiretega eakatele pakuvad MTÜ Merimetsa Tugikeskus, Mustamäe Sotsiaalkeskus, Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskus ja Nõmme Sotsiaalmaja pansionaat. Eakate päevakeskused on iga linnaosa sotsiaalkeskuste juures (Haaberstis, Kristiines, Lasnamäel, Mustamäel, Nõmmel, Pirital, Põhja-Tallinnas ja Tallinna Kesklinnas). Laste päevakeskuse teenust pakuvad Caritase perekeskus, Haabersti Sotsiaalkeskuse noortetuba, Kristiine Sotsiaalkeskus, Lasnamäe Sotsiaalkeskuse laste päevakeskus, Lastekeskus Tähetorn, MTÜ Miikaeli Ühendus, NIRK MTÜ, Nõmme laste päevakeskus, Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus, Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuse lastetuba ja Tallinna Perekeskus.

Loe ka seotud artiklit arstide ja meditsiiniõdede arv

Jaani Seegi paviljon

Merivälja pansion

Tallinna Noorsootöö Keskuse Kristiine noortekeskus

Usuelu

Usuelu. Eesti ristiusustamise ajal asutati 1219 Tallinna piiskopkond, linnas asus piiskopi residents. Katoliiklik kirikukorraldus oli valdav reformatsioonini, kui 1527 võttis linn üksmeelselt omaks luterliku usutunnistuse. Rootsi ajal oli luterlus riigiusund. Luterliku kiriku eristaatus jäi püsima ka Vene võimu ajal, kirikut juhtisid piiskop ja konsistoorium, pärast piiskopiameti kaotamist (1743) resideeris Tallinnas Eestimaa ja Tallinna (aastani 1890) konsistoorium ja selle kindralsuperintendent. 1917–18 korraldati luterliku kiriku tegevus ümber ja valiti ametisse piiskop. 18. sajandil laienes seoses Vene võimu kindlustumise ja vene elanikkonna kasvuga vene õigeusu kiriku tegevus ning alustas taas tegevust katoliku kogudus, kuhu kuulusid peamiselt välismaalased. 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi alguses kasvas õigeusklike eestlaste hulk ja alustas tegevust ka mitu uut protestantlikku konfessiooni (baptistid, adventistid, metodistid, nelipühilased). Nõukogude võimu ajal oli kirikute tegevus surutud võimu määratud ahtasse raamistikku, taasiseseisvumisega tekkis ajalooliste konfessioonide kõrvale palju peamiselt läänest alguse saanud protestantlikke ja ka uususundite kogudusi.Tallinnas asuvad tähtsaimate usuliste ühenduste keskused: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium ja selle allasutused, Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kirikuvalitsused ning Rooma Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis. Tallinnas on ka enamiku Eestis tegutsevate konfessioonide kogudused: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna praostkonna 10 kogudust ja Eesti Evangeelne Vennastekogudus, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku 5 kogudust ja Tallinna Stavropigiaalne Aleksander Nevski Kogudus, Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku 3 kogudust, Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu Tallinna Vanausuliste Kogudus, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus, Rooma Katoliku Kiriku Peeter Pauli Kogudus ja 3 ordut (Dominikaani Vendade Ordu, Halastuse Misjonäride Ordu ning Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu), Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu 7 ja Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku 4, Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu 3, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Nelipühilaste Koguduste Liidu 2, Eesti Metodisti Kiriku 2 ja Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu 2 kogudust ning Eesti Seitsmenda Päeva Adventistide Reformatsioonilise Liikumise Kogudus. Teistest uskkondadest asub Tallinnas Eesti Kristlike Vabakoguduste Liidu Elu Sõna Kogudus, Uusapostliku Kiriku Tallinna Nõmme Kogudus ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Eesti Kiriku Kogudus. Tallinnas tegutseb 32 üksikkogudust.Tallinnas tegutsevad Eesti Islami Kogudus, Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus, Eesti Juudiusu Kogudus ja Eesti Bahā’ī Koguduste Liidu kogudus. Uususundite ühendustest tegutsevad Tallinnas Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda, Krishna Tunnetuse Tallinna Kogudus, Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus ning Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus.Tallinnas asuvad teoloogilised õppeasutused on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ja Eesti Kristliku Kiriku Piiblikool ning Eesti Piibliselts. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil kuulub umbes kolmandik tallinlastest mõnda uskkonda.

Tallinna Peeter Pauli kirik

Ukraina Kreeka-katoliku kiriku Tallinna kogudus

Tallinna Jaani Seegi kirik

Arhitektuur

Tornide väljaku linnamüür

Oleviste kirik

Mustpeade Vennaskonna hoone

11. sajandil Toompeale rajatud linnuse jalamile, nüüdse Raekoja platsi piirkonda, tekkis peagi linnataoline asula. Taani kuninga Valdemar II vallutuse ajal (1219) oli Aia tänava ümbruses sadam, Raekoja platsi kohal hooajalise asula ja kabeliga turg, Oleviste kiriku piirkonnas Skandinaavia ja Vene kaubahoov (mõlemas kirik) ning Kalamajas püügirand. Asula osi ühendasid tänavad, praeguse Tartu, Pärnu ja Paldiski maantee kohal olid kaubateed. 1219 ehitati Toompeale Taani ringmüürlinnus ja kirik, all-linna veidi hiljem Ventseli kabel. 1230 kutsus Mõõgavendade Ordu Gotlandilt 200 Saksa kaupmeest, kes said krundid ümber asula tuumiku, rajasid Niguliste kaupmeestekiriku (Niguliste kirik) ja Vana turu ning moodustasid Tallinna all-linna rae. Järgmisel Taani ajal kinnistati alates 1238. aastast uusi vasallikrunte nii Toompeale kui ka Laia tänava äärde, 1240 valmis esialgne Tallinna toomkirik. Kvartalite ja kinnistute struktuur loodi 1248, kui Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1246 rajati Katariina klooster, 1249 Mihkli klooster. 1265 alustati nii Toompea kui ka all-linna kindlustamist (Tallinna linnamüür). 13. sajandi lõpuks valmisid nn Margarethe müür ja vall, oli tekkinud keskaja linnale iseloomulik kirikute- ja kloostritepärg ning ehitatud hulk romaani stiilis kivi- ja puitelamuid. 1322 on esimest korda mainitud Tallinna raekoda, teateid on vangla, müntla ja tööhoovi kohta. 1310–20 liideti linnaga Mihkli kloostri ala, seejärel jätkati müüride tugevdamist ning uute tornide ja väravate ehitamist, suleti all-linna ja Toompea vaheline ala. Tihenes tänavastik. Ilmus uusi hoonetüüpe, ehitusmaterjalina tuli kasutusele paekivi. Nii arhitektuurivormistik kui ka ehitusplastika järgis algul (13. sajandil) Gotlandi, Alam-Reinimaa ja eriti Westfaleni, hiljem Saksa Ordu laadi. Ehituskehand on romaanipäraselt lihtne ja raske. Eelistati kuplitaolist ning lihtsat servjoonvõlvi (harvemini rakendati tähtvõlvi) ja ümaraid või neljatahulisi (hiljem polügonaalseid) piilareid. Liivimaa Ordu ajal mõjutas all-linna struktuuri arengut eriti Hansa laokoha õiguse saamine 1346. Foorumiks sai Raekoja plats, peatänavaks Pikk tänav, kus paiknesid gildihooned. Uuenes sadam ning kujunes välja Tallinnale iseloomulik nn dieledornse tüüpi tänavaäärne treppetikuga viilhoone. Tähtsaimad keskaegsed avalikud hooned olid peale raekoja Suurgildi (1417), Oleviste Gildi (1422) ja Uue seegi hoone (1532), olulised sakraalehitised Oleviste kirik ning Tallinna Püha Vaimu kirik. Aastaist 1350–70 sillutati tänavaid, ehitati puhta vee ja kanalisatsiooniseadmeid ning omanäoline paearhitektuur arenes eriti kiiresti. Ülalmainitud avalike hoonete ning elamute (14. sajandi lõpus keelati puitehitiste püstitamine) omapärase stiili kujunemisele aitasid kaasa kohalikud meistrid (Ghercke, Andreas Kulpesu, Hinrich Swalbart, Hans Kotke ja Andreas Kam), kes kohandasid gootika põhimõtteid linna tarvete ja võimalustega. See koolkondlikult ühtne stiil on mõjutanud kogu Põhja-Eesti ja Soomegi ehituskunsti. Renessanss-stiiliaegseid tervikhooneid (vaekoda, 1554, hävinud 1944) on vähe säilinud, rohkem on alles hooneosi (Mustpeade Vennaskonna hoone fassaad, 1597, Arent Passer; raekoja ja Püha Vaimu kiriku galeriidega tornikiiver, vastavalt 1628, Greiger Graff, ja 1630. aastad, viimane põles 2002), raidportaale ja etikukive. 16. sajandil hakati linnamüüri ette rajama vallkindlustusi (Tallinna vallkindlustused). Seoses sellega rajati 1653 väljaspool linnamüüri Uus tänav. Linnas ehitati rohkesti hooneid ümber. Koos majandusliku tõusuga arenesid 17. sajandi keskel manufaktuurid: kasvas tellisepõletus ning tekkisid uued, veejõul töötavad jahu-, naha-, vanutus-, paberi-, vase- ja püssirohuveskid. Säilinud on barokset ehitusplastikat (portaale, aknasambaid) ja laemaale (Kuninga tänav 1, Raekoja plats 18 ja 12). Tolleaegse kaubandushoone näiteid on Vana turu ääres paiknev Pakkhoone (1655–56). Aadlielamuist on hästi säilinud maja Pikk tänav 28 (1670. aastad). Itaaliapärase kavatisega õukonnaehitisena rajati Kadrioru loss, selle park oli algul Prantsuse stiilis. Ehitati Niguliste kiriku barokk-kiiver (1695, Georg Winkler) ja toomkiriku torn (1779, C. L. Geist). Rohkesti ehitisi pärineb klassitsismi ajast. Varaklassitsistlikud on endine kubermanguvalitsuse hoone (1773, Johann Schultz) ja kohtuhoone Rahukohtu tänav 3 (umbes 1790, Johann Caspar Mohr). Stiilipuhast küpset klassitsismi esindab joonia sammastikule toetuva portikusega aadlielamu Kohtu tänav 8 (1809–14). 1810 rakendati kohustuslikud tüüpfassaadide kataloogid, 1825 ilmus uus ehitusmäärus, mis esimest korda hõlmas ka eeslinnu. 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi alguses rajati uusi eeslinnu (Nõmme ja Merivälja aedlinn) ning tööstushooneid (Koplis paiknev Vene-Balti laevatehase haldushoone, praegu Eesti Mereakadeemia, 1915, Aleksandr Dmitrijev). Vanalinna ida- ja lõunaküljele püstitati ajaloolisi kunstistiile matkivaid eklektilisi ehitisi. Juugendstiilis hooneist väärivad tähelepanu endine Tallinna saksa teater (nüüd Eesti Draamateater, 1910, Nikolai Vassiljev, Aleksei Bubõr), pangahoone Pärnu maantee 10 (1912, Eliel Saarinen), Estonia teater (1913, Armas Lindgren), endine tütarlaste kommertsgümnaasium Estonia puiestee 10 (1916, Erich Jacoby, Aleksander Rosenberg) ja Riigikoguhoone (1922, Eugen Habermann, Herbert Johanson). Funktsionalismi näiteid on Tallinna Kunstihoone (1934, Edgar Johan Kuusik, Anton Soans). 1920.–30. aastail laienes elamuehitus Nõmmel, see kujunes omalaadseks tiheda haljastuse ja hõreda hoonestusega aedlinnaks. Tänapäevani on tuntud arhitektide Karl Tarvase, Edgar Velbri, E. Jacoby, Alar Kotli jmt looming. Äärelinnade eelistatuimaks hoonetüübiks sai kivitrepikojaga 2–3-korruseline mansardkorrusega puitelamu. II maailmasõja aastail hävis või muutus elamiskõlbmatuks 52% Tallinna elamispinnast.

Püha Vaimu kirik

Tallinna Raekoda

Kadrioru loss

Tallinna hakati taastama ja arendama 1946 koostatud generaalplaani (Harald Arman, Otto Keppe, A. Soans) järgi. 1950. aastail oli pearõhk kesklinna väljaehitamisel. Taotledes hoonete välist esinduslikkust, järgiti klassitsismi põhimõtteid. 1960. aastail hakati rajama uusi linnaosi. Massiline elamuehitus algas Mustamäel, hiljem Väike-Õismäel (1974) ning seejärel Lasnamäel (1978). 1960. aastate ehitistest on tuntuimad Tallinna Tehnikaülikooli Mustamäe hooned (1962–71, Uno Tölpus, Henno Sepmann, Olga Kontšajeva), lillepaviljon (1960, Valve Pormeister) ja laululava (1960, A. Kotli, H. Sepmann, Endel Paalmann). 1971. aasta generaalplaani põhjal suurendati linna hoonestustihedust. Sõjamäel ja Maardus kujunesid uued tööstuspiirkonnad. 1972 valmis hotell Viru (H. Sepmann, Mart Port). Linnaehitus oli eriti viljakas 1970. aastate II poolel, kui Tallinnas valmistuti Moskva olümpiamängude purjeregatiks. Enamik ehitisi kerkis linna kirdeossa. Uuendati Narva maantee hoonestust ning Pirita teed koos mereäärse piirkonnaga: Piritale ehitati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (1975–80, Avo-Himm Looveer, H. Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid), Pirita kaubandus- ja teeninduskeskus (1977–80, Hindrek Piiber), Pirita rannahoone (1979, Mai Roosna) ning teletorn (1979, David Baziladze). Samal ajal valmisid ka hotell Olümpia (1980, Toivo Kallas, Rein Kersten), lennujaam (1980, M. Piskov) ja linnahall (1975–80, Raine Karp, Riina Altmäe, Ülo Sirp). Hilisemaid suurehitisi oli uue Poliitharidusmaja I järk (1985, R. Karp, Kirsti Laanemaa, Aulo Padar) ja Eesti Rahvusraamatukogu (1992, R. Karp, Sulev Vahtra). Nõukogude süsteemi kokkuvarisemisega 1990. aastate algul ehitustegevus pidurdus. Suurte riiklike projekteerimisasutuste asemele tekkisid arhitektide erabürood. Esialgu oli raha ainult väiksemateks ümberehitusteks (vanalinna luksuskorterite rajamine, keldripoodide avamine). 1995–96 kohandati Rotermanni paekivist soolaladu (arhitekt Ernst Boustedt, 1908) arhitektuuri- ja kunstikeskuseks (arhitekt Ülo Peil, sisearhitekt Taso Mähar). Üks esimesi uusi, läänelikel ehitusvõtetel põhinevaid maju oli Peterburi maanteel asuv Nissani autokeskus (1993–94, arhitektd Andres Siim ja Hanno Kreis). Majanduse edenedes taastus aktiivne ehitustegevus, kesklinna hakati väärtustama ehituspiirkonnana. Ühispanga kõrghoone (1995–99, arhitekt Raivo Puusepp) oli 2001–02 kesklinna läbi murtud Tartu maantee ümber kujuneva uue ärikeskuse esimene ehitis, sellele lisandus 2000 hotell SAS Radisson (arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik). 2001 algas Viru väljaku laushoonestamine (arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik), ehitustander on siirdumas sadamakvartalisse. Viru tänaval asuv De la Gardie kaubamaja (1999–2000, arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid) tõi uuelaadse ehituslaadi vanalinna. Väändunud ruumi kontseptsiooni esindab Eesti Lähimineviku Okupatsioonide Muuseum (2001–03, arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil). 1990. aastate lõpust on linna taha maanteede äärde kerkinud laohooneid ja kujundatud tarbimismaastikke (neist suurim on Rocca al Mare kaubanduskeskus). Elamuehitus on arenenud peamiselt linna lähistel. Esialgu kerkisid massiivsed postmodernistlikud villad (Rannamõisa ehitatud nn Lollidemaa), 1990. aastate keskelt alates aga peamiselt Põhjamaade kataloogmajadega hoonestatud kinnisvarakülad. Nn uusrikaste elulaadi sümboliks on saanud tõkkepuutagune Tiskre elamurajoon. Oluliselt on suurenenud väiksemate eramute ehitus. Arhitektuuri poolest on tähelepanuväärseim linna osalusel kerkinud Aaviku asum (2001–03, arhitekt Emil Urbel). Üksikeramuist väärib esile tõstmist Kivimäel paiknev Markus Kaasiku, Andres Ojari ja Ilmar Valduri villa (1998–2001). Kesklinna on kerkinud üksikuid kortermaju, viimastel aastatel on kortermaju ehitatud ka rühmiti kinnisvaraküladesse. 2001 võeti vastu Tallinna üldplaneering. Tallinnas on palju monumente, sh Pirita tee ääres asuv uppunud soomuslaeva Russalka monument (1902, Amandus Adamson), Estonia teatri taga asuv 1905. aasta veresauna monument (1959, Lembit Paluteder), Tammsaare pargis asuv A. H. Tammsaare monument (1978, Jaak Soans) ning Suure Rannavärava bastionil asuv uppunud parvlaeva Estonia monument (1996, Villu Jaanisoo).

Laululava. Esiplaanil Gustav Ernesaksa pronkskuju (autorid Ekke Väli ja Vello Lillemets; 2011)

Hotell Radisson SAS

Eesti okupatsioonide muuseum

Ajalugu

Taani kuninga aed

Ajalugu. Praeguse Tallinna territooriumil on 3500 aasta taguseid asustusjälgi (Keldrimäel, kunagise Härjapea jõe ääres) alates kiviajast. Nooremal pronksiajal kujunes püsivam asustus Pirita jõe alamjooksul, kuhu rajati Iru kindlustatud asula ja kust on leitud hulk kivikirstkalmeid. Keskmisel rauaajal oli seal linnus, mille juures paiknes suurem asula. Tuntuks sai muistne Tallinn 9.–10. sajandil, kui elavnes Soome lahe kaudu kulgeva kaubatee kasutamine. Enim teati Tallinna kui soodsat sadama- ja kaubitsemispaika Skandinaavias ja Venemaal. Koos sadamakoha kaitseks (arvatavasti pärast Iru linnuse mahajätmist 11. sajandil) Toompeale rajatud revalaste linnusega moodustas Tallinn Revala (Rävala) maakonna (Skandinaavia saagade Refaland) keskuse. Tallinna vanimad nimed on arvatavasti Skandinaavia päritolu Lindanise (skand Lindanäs), Vene kroonikais mainitud Kolõvan (eesti keeles arvatavasti Kalevan) ja muistse Revala maakonna nimest tulenev saksakeelne Reval (hiljem ka vene Rewelx). Ka Al-Idrisi maailmakaardi kommentaarides (1154) leiduvat nime Qlwrī on arvatud Tallinna nimekujuks. Nüüdne nimi esineb allikais esimest korda umbes 1536 (Tallyn, arvatavasti ’taani linn’). Baltimaade vallutamise ja ristiusustamise ajal kutsus piiskop Albert 1218 abiks taanlased. 1219 maabus Tallinna lahes Taani kuningas Valdemar II, lõi praeguse Tallinna kohal Lindanise lahingus (arvatavasti 15. VI 1219) eestlasi ja alustas Põhja-Eesti vallutamist. Toompeale hakkasid taanlased ehitama toomkirikut ja nn Suurt linnust, mis ümbritseti ringmüüriga. 1227 alistas taanlased Mõõgavendade Ordu ja asus Toompeale rajama nn Väikest linnust. 1230 kutsus ordu Tallinnasse Gotlandilt (Visbyst) 200 Saksa kaupmeest ning pärast seda hakkas Niguliste kiriku ümbruses kujunema Tallinna vanim linnaline asula. Stensby lepinguga läks Tallinn 1238 tagasi Taani valdusse ja arvatavasti lubas Valdemar II Tallinna kodanikel kasutada Lübecki õigust, selle kehtestas Tallinns 1248 Taani kuningas Erik IV Adraraha. 1265 vabanes linn Taani kuningliku foogti eestkoste alt ja all-linnas läks kogu võim kaupmeeskonna hulgast valitud raele ehk magistraadile (algul 28, hiljem 19 liiget). Käsitöölised ja kaupmehed moodustasid alates 13. sajandist mitu gildi (all-linnas Püha Ihu, Oleviste, Kanuti ja Suurgildi, Toompeal Maarja ehk Toomgildi). 1246 asutasid dominiiklased all-linnas Katariina kloostri, 1249 tsistertslased Mihkli nunnakloostri. 1265 sai Tallinn müntimisõiguse. 13. sajandi II poolel võeti Tallinn Hansa Liidu liikmeks. Linna arengut soodustas eriti läbi Tallinna kulgev Lääne-Euroopa ja Novgorodi vaheline transiitkaubandus (1346 sai Tallinn laokoha õiguse). 1319 on esimest korda mainitud toomkiriku, 14. sajandi II poolel Oleviste kiriku juures tegutsevat kooli. 1343 piirasid Tallinna ülestõusnud Harju talupojad. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa koos Tallinnaga Saksa Ordule, too müüs valduse 1347 omakorda Liivimaa Ordule. Pärast seda, kui Taani 1361 rüüstas Visby, Tallinna tähtsus kogu Läänemere idaosa poliitikas ja kaubanduses suurenes. Linna välisilme kujunemist ei takistanud ka 1433. aasta suur tulekahju. Novgorodi hansakontori sulgemine (1494) põhjustas Tallinna kaubanduses seisaku, kuid 1515–57 järgnes sellele kaubanduse kiire elavnemine. 1524 võitis Tallinnas luterlik reformatsioon, 14. IX 1524 toimus linnas pildirüüste. Reformatsiooni mõjul reformiti Tallinna kooli- ja kirikukorraldust (asutati triviaalkool, tütarlaste kool ja nn vaeste koolipoiste asutis), 1535 trükiti rae korraldusel eesti- ja alamsaksakeelne Wanradti ja Koelli katekismus. 1561 alistus Tallinn Rootsi kuningale Erik XIV-le. Vene-Liivimaa sõja ajal piiras linna 1570–71 (30 nädalat) ja 1577 (7 nädalat) edutult Vene vägi. 1602–03 laastas Tallinna raske katkuepideemia. 1631 asutati Tallinna gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), 1633 avati esimene trükikoda, 1656–65 töötas Tallinnas Academia Gustaviana. 1684 puhkenud tulekahjus hävis suurem osa Toompeast. Põhjasõja ajal alistus Tallinn 1710 Vene väele, linna senised privileegid säilitati. Peeter I ehitas Tallinna sõjasadama ja Kadrioru lossi (1718), kuid Peterburiga Tallinn võistelda ei suutnud ning minetas järk-järgult oma tähtsuse ja muutus provintsilinnaks. 18. sajandi I poolel rajati Tallinnasse esimesed manufaktuurid (Admiraliteedi töökojad, asutatud 1714–22). 13. V 1790 toimus Tallinna reidil Vene ja Rootsi laevastiku vahel Tallinna merelahing, mis lõppes rootslaste lüüasaamisega. 1801, 1809 ja Krimmi sõja ajal 1854–55 blokeerisid Tallinna sadama Briti sõjalaevad. 19. sajandi II poolel elavnes majandus uuesti, asutati esimesed vabrikud (1838 paberivabrik, 1865 gaasivabrik). 1860 hakkas ilmuma esimene päevaleht Revalsche Zeitung. 1870 avatud Balti raudtee lõi Peterburi kaudu ühenduse Loode- ja Kesk-Venemaaga ning hoogustas Tallinna majanduse arengut. Rajati suurkäitisi, Tallinn muutus Eesti suurimaks tööstuskeskuseks. 1877 kehtestati Vene linnaseadus, 1889 viidi sisse Vene kohtukorraldus, mis kaotas lõplikult Tallinna rae; seni halduslikult omaette üksus olnud Toompea ühendati all-linnaga. Aastast 1889 ei olnud saksa keel enam linna ametlik asjaajamiskeel. Ajapikku kujunes Tallinn eestlaste seltskondliku elu keskuseks (1863 asutati lauluselts Revalia, 1865 Estonia selts, 1873–93 tegutses kaubalaevaaktsiaselts Linda; aastast 1875 ilmus Ristirahva Pühapäevaleht, aastast 1879 Tallinna Sõber, 1882–88 Virulane, 1901 asutati Teataja; 1880 peeti Tallinnas Eesti III üldlaulupidu). 1904. aasta linnavolikogu valimistel võitis eestlaste ja venelaste liit ning linnavalitsusse said eestlased (1906 valiti linnapeaks Voldemar Lender, 1913 Jaan Poska). Samal ajal levis Tallinnas põrandaalune sotsiaaldemokraatlik liikumine, 1905. aasta revolutsiooni ajal puhkes streike, 29. (16.) oktoobril tulistati Uuele turule kogunenud rahvast. Linnavalitsuse korraldusel tehti uuendusi (nt asutati algkoole), elavnesid ettevõtlus ja ehitustegevus: 1913 ehitati elektrijaam, Estonia teatrihoone ja linnaapteek, 1915 linnapank. Koplisse ja mujale rannikule rajati laevatehaseid (Vene-Balti, Noblessneri ja Bekkeri tehas), 1912 hakati ehitama merekindlust ja sõjasadamat (Peeter Suure merekindlus). 1. VII 1917 tuli Tallinnas kokku Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Eesti Maapäev), 5. novembril (23. oktoobril) läks võim Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomiteele, 28. novembril (15. novembril) kuulutas Maapäev end Eesti kõrgeimaks riigivõimu kandjaks. 24. II 1918 kuulutas Eestimaa Päästmise Komitee ka Tallinnas Eesti iseseisvaks riigiks, kuid sellele järgnes kohe Saksa okupatsioon (25. II 1918 – november 1918). 23. IV 1919 võttis Eesti Asutav Kogu Tallinnas vastu põhiseaduse, maaseaduse jt seadusi. Tallinnast sai Eesti Vabariigi pealinn. 1. XII 1924 suruti Tallinnas maha Nõukogude Venemaalt juhitud kommunistlik riigipöördekatse. 1930. aastate lõpuks oli Tallinn kujunenud välisilmelt moodsaks Euroopa linnaks. 17. VI 1940 algas Tallinnas kommunistlik riigipööre, algas Nõukogude okupatsioon. Tallinnast sai Eesti NSV pealinn. 14. VI 1941 korraldati Tallinnas ja kogu Eestis esimene Nõukogudeaegne küüditamine. 28. VIII 1941 vallutasid Tallinna Saksa väed, algas Saksa okupatsioon. 9.–10. III 1944 hukkus Tallinnas Nõukogude pommirünnakus umbes 600 inimest ja hävis mitu elamukvartalit. 22. IX 1944 vallutas Punaarmee Tallinna ja Nõukogude võim Eestis taastati. 20.–30. VII 1980 korraldati Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt. 16. XI 1988 avaldati Tallinnas Eesti NSV suveräänsuse deklaratsioon, 20. VIII 1991 kuulutas ENSV Ülemnõukogu Eesti taas iseseisvaks. Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja.

Rahumägi vanal postkaardil

Katariina käik

Revali (Tallinna) turg 20. sajandi alguses

Kirjandus

• Vana Tallinn, 1.–4. kd Tallinn, 1936–39, ja 5.(8.) – 22.(26.) kd. Tallinn, 1991–2011
• Tallinna ajalugu XIX sajandil 60-ndate aastate algusest 1965. aastani. Koostaja R. Pullat. Tallinn, 1969
• A. Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972
• P. Johansen, H. v. zur Mühlen. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln-Wien, 1973
• Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni. Koostaja R. Pullat. Tallinn, 1976
• V. Vaga. Kunst Tallinnas XIX sajandil. Tallinn, 1976
• Tallinn. Lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979
• S. Mäeväli. Ehitus- ja kunstimälestisi Tallinnas. Tallinn, 1986
• D. Bruns. Tallinn. Linnaehituslik kujunemine. Tallinn, 1993
• Eesti arhitektuur, 1. Tallinn. Tallinn, 1993
• R. Nerman. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918–1940. Tallinn, 1995, ²2002
• R. Zobel. Tallinn ja tema keskaegsed kindlustused. Linnaehituslik ja arhitektuuriline areng läbi kaheksa sajandi. Tallinn, 1995
• R. Nerman. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996
• R. Nerman. Lasnamäe ajalugu. Tallinn, 1998
• R. Nerman. Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn, 2000
• R. Zobel. Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13.–14. sajandil. Tallinn, 2001
• K. Hovi. Viinasodasta kynttiläiltoihin. Tallinnan ravintolakulttuurin historia 1918–1940. Turku, 2002
• K. Laane. Tallinna kalmistud. Tallinn, 2002
• I. Põltsam. Söömine-joomine keskaegses Tallinnas. Tallinn, 2002
• T. Koger. Jalutuskäigud vanas Tallinnas. Raekoja plats, Vabaduse väljak, Viru väljak, Tornide väljak. Tallinn, 2003
• Tallinn arvudes 2000–. Tallinn, 2001–
• Entsüklopeedia Tallinn. 1.–2. kd. Tallinn, 2004

Välislingid

• Tallinna linna koduleht
• Tallinna vanalinna 3-D mudel

EE 12, 2003, muudetud 2011