A-vitamiin
A-vitamiin, retinool, epiteeli kaitsevitamiin, kasvuvitamiin, C20H2gOH. Rasvas lahustuv, valgus- ja hapnikutundlik. Bioloogiliselt on eriti tähtsad tema kaks derivaati: retinaal ja retiinhape. Esimene kuulub silma võrkkesta valgustundliku pigmendi rodapsiini koostisse ja sellega seostub nägemistaju (A-vitamiini puudusel ilmneb kanapimedus), teine tagab epiteelirakkudes infektsioonide kaitseks mukopolüsahhariidide, mutsiini ja glükoproteiidi tekke. A-vitamiin on vajalik loote arenguks, tõenäoliselt mõjutab ta ka valgu sünteesi. Taimsetes söötades A-vitamiini ei ole, kuid rohusöötades, punases porgandis ja kollases maisis leidub karotenoide, mis on A-vitamiini provitamiiniks. Loomorganismis muutub 10–15% karotenoididest A-vitamiiniks. Olulisim karotenoid on karoteen. A-vitamiini kontsentratsiooni mõõdetakse rahvusvahelistes ühikutes: 1 rü = 0,3 retinooli = 0,344 retinoolatsetaati. A-vitamiini sünteetilised preparaadid on retinoolatsetaat ja retinoolpalmitaat.
Välislingid
- A-vitamiin veebisaidil Toitumine
- A-vitamiin veebisaidil Kasvaja
- M. Zilmer, U. Kokassaar. Elutähtis A-vitamiin Naistemaailma kodulehel
- A. Nääs. A-vitamiin teravdab nägemist Videviku kodulehel
EME 1, 2008 (Ü. Oll)