vitamiinid

vitamiinid, madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaa­nilised ühendid, mis on kõigi organismide jaoks hädavajalikud. Vitamiinid osalevad ainevahetuses (koensüümidena), kuid inimese ja loomade organism neid iseseivalt peaaegu üldse ei sünteesi. Vitamiinid erinevad üksteisest nii koostise, ehituse kui ka funktsiooni poolest. Toimivad orga­nismis enamasti katalüsaatoritena, neid on rakku­des ja kudedes väga väikestes kogustes. Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Tähistatakse A, B, C, D, E, K jne ning indeksitega B1, B2, B5 jne. Peale nende on kasutusel ka keemilised nimetused: A-vitamiin – retinool ehk akseroftool, B1-vitamiin – tiamiin, E-vitamiin – tokotrienool jne. Vitamiinide klassifitseerimise alus on lahustuvus lipiidides (rasvlahustuvad vitamiinid) või vees. Lipiidides lahustu­vad A-, D-, E-, Q-, F- ja K-vitamiin. Nende puhul märgib sama täht sarnase ehituse ja sama toimega ühendite rühma, mille üksikesindaja nimetus on vitameer (isoteel). Näiteks vitameer A1, vitameer A2  jne. Organism on võimeline ladestama rasvlahustuvaid vitamiine koos lipiididega maksa. Vees lahustuvad B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin ei deponeeru organismis. Mõnel juhul sünteesi­vad taimed ja mikroobid vitamiine mitte valmis kujul, vaid provitamiinina (näiteks A-vitamiini asemel on taimedes tema provitamiinid karotenoidid). Vitamiinide pikaajaline puu­dumine loomade söödas viib raskete sümptomitega ainevahetushäireteni, avitaminoosideni. Mõõdukat vitamiinide vaegust nimetatakse hüpovitaminoosiks, vitamiinide liiasust hüpervitaminoosiks.

Inimesele ja ka loomadele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained, mida organism vajab ööpäevas väga väikestes kogustes – mikrogrammidest milligrammideni. Vitamiinid ei anna organismile energiat ega ole rakkude ja kudede ehituselemendid. Inimese põhilised vitamiinide allikad on toit (valdava osa annab taimtoit), seedekulgla mikrofloora ja vitamiinipreparaadid.

Mikroobidel, seentel, taimedel ja loomadel on erisugune vitamiinide sünteesimise võime. Täiuslikemad vitamiinide sünteesijad on taimed ning osa mikroobe ja seeni, nad on prototroofsed (prototroofid). Loomorganismid peavad vitamiine saama toidust, sest nad on enamiku vitamiinide suhtes auksotroofsed (auksotroofid). Inimese organism suudab sünteesida ainult mõnd vitamiini ja neidki siis, kui sobivad lähteühendid saadakse väliskeskkonnast. Sünteesivõime minetamine kui kohastumus tagab biokeemilise varu (näiteks ensüümide, energia, biomolekulide) kokkuhoiu, kuid suurendab organismi sõltuvust toidu kvaliteedist.

Vitamiinide uurimise ajaloos võib eristada kolme järku. Esmalt avastati toitumise ja haiguste vahelised seosed. Teine järk vitaminoloogias algas vitamiinide avastamise, eraldamise ja sünteesimisega. Täheldati, et kui toidus puuduvad erilised toitetegurid ehk vitamiinid, haigestuvad inimesed teatavatesse haigustesse (beribeerisse, skorbuuti, rahhiiti). Viimane klassikaline senituntud vitamiin (B-rühma vitamiin biotiin; varem nimetati ka H-vitamiiniks) avastati 1941, puhtal kujul eraldati seda 1948. Viimane vitamiini keemiline struktuurivalem selgitati 1956. Esimesed tehisvitamiinid sünteesiti 1933, viimasena sünteesiti in vitro vitamiin В12 (1972). Kolmas järk vitaminoloogias on vitamiinide biokeemiliste ja ökogeneetiliste biofunktsioonide tuvastamine.

Vitamiine käsitletakse bioaktiivsete ühenditena, mis mõjutavad organismi ainevahetust tervikuna. Arvatakse, et iga isendi bioloogilisest eripärast johtuvalt on ka tema vitamiinitarve erisugune. Organismi ainevahetuse süsteemseks mõjutamiseks soovitatakse vitamiine tarvitada kompleksselt. Vitamiinide toime sõltub mitmeti üksteisest ja mõne vitamiini puudus või liig mõjutab ka teiste vitamiinide biotoimet. Inimorganismi vitamiinivaru ei ole küllaldane ja seetõttu on vitamiine vaja pidevalt seedekulgla (peamiselt toidu) kaudu juurde saada, vastasel juhul ilmneb vitamiinide vaegus. Seda võivad põhjustada toitumuslik-olmelised, füsioloogilised vms tegurid.

Vitamiinivaegus põhjustab hüpovitaminoosi, mis avaldub üldiste haigustunnustena (näiteks väsimus, kehamassi ja töövõime vähenemine, vastuvõtlikkus haigustele, sageli ka peavalu, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine). Mingi kindla vitamiini puudus põhjustab avitaminoosi, mille puhul avalduvad konkreetsed kliinilised tunnused (nt C-vitamiini puuduse puhul skorbuudi tunnused, B1 puuduse puhul närvivalu ja halvatused). Tekkepõhjustest tulenevalt jagunevad hüpo- ja avitaminoosid alimentaarseteks ehk toitumuslikeks, metaboolseteks ehk teisesteks ja polüetioloogilisteks ehk mitmepõhjuslikeks. Vitamiinipreparaatide, eriti rasvlahustuvate vitamiinide kauaaegsest liigtarbimisest võivad vitamiinid organismi kuhjuda ja võib tekkida hüpervitaminoos.

Vitamiinid
Tähis Keemiline põhinimetus Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju
Rasvlahustuvad vitamiinid
A retinoidid kala- ja loomamaks, või, keedetud porgand, spinat, kõrvits ja lehtkapsas, melon, aprikoosid, tomat, sibul põhjustab kanapimedust, kuivsilmsust, sarvkesta pehmumust, kasvuhäireid põhjustab kaheli nägemist, juuste väljalangemist, maksa suurenemist, iiveldust, peavalu
D kaltsiferoolid kalaõli, munakollane, maks, või, pärm põhjustab rahhiiti ja luude pehmenemist põhjustab kasvupeetust, kaltsiumi kogunemist kudedesse, neerude puudulikkust
E tokotrienoolid nisuidu-, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder, majonees põhjustab punaliblelahustuslikku aneemiat, spermato-geneesi häireid, lihaste düstroofiat, turseid põhjustab suupõletikku, nägemishäireid, nõgeslöövet, verejooksu
K naftokinoonid kalatooted, spinat, kapsas, herned, roheline tee, linnaseleib, kiivi põhjustab vere hüübimise häireid ja verevalumeid põhjustab punaliblelahustuslikku aneemiat, higistamist, palavikku
Q ubikinoonid makrellid, sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, sojaõli, täisteraviljatooted, pähklid, spinat põhjustab lihaste düstroofiat ja aneemiat soodustab oksüdatiivse stressi teket
F linoolhape ja alfalinoleenhape soja-, rapsi-, maisi- ja kalaõli, merekalad, loomsed saadused, pähklid põhjustab karvajuuretuppede ja näärmejuhade sarvestumist soodustab ateroskleroosi arengut, vananemist, kasvajate arengut
Vesilahustuvad vitamiinid
 B1 tiamiin õllepärm, kaerahelbed, hirss, rukis, linnuliha, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned põhjustab polüneuriiti, südamepuudulikkust, turseid, silmalihaste nõrkust kiirendab südametegevust, põhjustab hingamispuudulikkust ja allergilisi reaktsioone
 B2 riboflaviin piim, jogurt, munad, maks, kala, õllepärm, kaunviljad, spinat põhjustab keele ja suu limaskesta põletikku ning suunurkade lõhenemist soodustab oksüdatiivse stressi teket
B5, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid õllepärm, maks, piim, munad, kaunvili, kanaliha, jäme nisujahu, röstitud kohvioad põhjustab nahapõletikku, nõrkust, nõdrameelsust põhjustab südamerütmi häireid, kusihappe- ja liigsuhkurveresust, kiilaspäisust
B4 koliin kalamari, sardiinid, makrellid, kapsas, kaunvili, õllepärm, munad, kanamaks, piim põhjustab rasva ladestumist maksa, verejooksu, vererõhu tõusu põhjustab B6-vitamiini vajakut
B3 pantoteenhape maks, pärm, piim, munad, kaunvili, täisteraviljatooted, tomat põhjustab nahapõletikku ja juuste depigmentatsiooni  
B6 püridoksiin, püridoksamiin maks, kala, munakollane, pähklid, leib, avokaado, banaanid, pärm, kaunvili põhjustab nahapõletikku, suunurkade lõhenemist, käte ja jalgade krampe põhjustab mälu- ja koordinatsioonihäireid
  inositool (müoinositool) neerud, süda, kartul, mais, tsitrused, oad, pähklid põhjustab nahalöövet ja juuste väljalangemist  
  foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, pärm põhjustab kasvupeetust, suurpunalibleaneemiat põhjustab allergilisi reaktsioone
 B12 kobalamiinid verivorst, maks, liha, kala, munad, piimatooted põhjustab piirdenärvisüsteemi haigestumist, suurpunalibleaneemiat, huulte pragunemist põhjustab allergilisi reaktsioone
  oroothape loomsed saadused põhjustab lihaste düstroofiat  
  pangaamhape kaunviljad, kõrvitsa- ja seesamiseemned, pruun täisterariis, õllepärm põhjustab energiavahetuse nõrgenemist ja südamelihase töövõime langust  
  karnitiin lihasaadused, õllepärm, kala, piim põhjustab lihaskoe rasvumist, krampe, düstroofiat  
C askorbiinhape mustsõstra- ja kibuvitsamarjad, hapukirsid, lehtkapsas, paprika, mädarõigas, petersell põhjustab skorbuuti ja luu-urbnemust põhjustab neerukivide teket, kõhulahtisust, rauasalvestustõbe
  biotiin maks, neerud, täispiim, sojauba, tomat, munad, pärm põhjustab rasuvoolulist ekseemi  
N lipoehape pärm, piim, liha põhjustab energiavahetuse häireid  
U S-metüül-metioniin kapsas, spargel, petersell, tomat põhjustab lipiidide sünteesi häireid  
PABA p-amino-bensoehape maks, piim, munad, pärm põhjustab pigmentatsioonihäireid  
P bioflavonoidid värske puu- ja juurvili, roheline tee, sojatooted põhjustab verejooksu ja sidekoe kahjustumist  

   

Kirjandus

  • M. Zilmer jt. Vitamiinid. Tartu, 1996

Välislingid

EE 10, 1998; VE, 2006; EME 2, 2009 (V. Sikk)