Aili Aarelaid-Tart (2. V 1947 Tallinn), kultuuriloolane ja -sotsioloog, Indrek Tardi abikaasa. Lõpetas 1972 ajaloolasena Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) , 1975 filosoofia alal TRÜ aspirantuuri, 2006 Helsingi ülikooli doktorantuuri; filosoofiadoktor (1978, Leningradi ülikool; 2006, Helsingi ülikool). Olnud 1975–89 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadur, 1989–96 Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi (RASI) vanemteadur, 1995–2005 RASI sotsiaalantropoloogia osakonna juhataja ja nüüdiskultuuri keskuse koordinaator, aastast 2005 nüüdiskultuuri uurimiskeskuse juhataja. Uurimusi nüüdiskultuuri sotsiaalfilosoofiliste aspektide, kultuuriantropoloogia ja -semiootika ning tsiviilühiskonna teooriate alalt.

Töid

• Rahva kultuurielust minevikus ja tänapäeval (1982, koos E. Janseniga)
• Vähemusrahvuste kultuurautonoomiast. – Poliitika 4, 1989
• Rahva mälumustrid (1990)
• Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul (1996, koostaja ja põhiautor)
• Ikka kultuurile mõeldes (1998)

Organisatsiooniline kuuluvus

• 1991–99 UNESCO Eesti Rahvuskomisjoni nõukogu liige
• 1997–2005 Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi nõukogu teadussekretär
• 1999–2001 Tallinna Pedagoogikaülikooli teadusnõukogu liige
• 1999– Euroopa Sotsioloogiline Assotsiatsioon, Euroopa eluloouurimise võrgustiku juhatuse liige
• 2008– Eesti Humanitaarinstituudi kolleegiumi liige

Autasud

• Eesti Kirjanike Liidu aastauhind õpperaamatu „Eesti ajalugu” autorite kollektiivile (1989)
• Valgetähe medaliklassi teenetemärk (2002)
• Tallinna Ülikooli parim monograafia 2006. aastal  (2007)

Välislink

Aili Aarelaid-Tart Eesti Teadusportaalis

EE 14, 2000; ETBL, 2000; muudetud 2011