Aarma, Reet
Reet Aarma (pseudonüüm, õieti Helmi Arman, aastast 1941 Parrest; 4. XI 1912 Tallinn – 17. V 1993 Washington), näitleja. Harald Armani õde. Oli abielus Harald Parrestiga. Isa ehitustehnik. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934).
Lõpetas Tallinna 1. tütarlastegümnaasiumi ja 1933 Draamastuudio teatrikooli, mängis 1932–36 Draamastuudio Teatris ja 1936–44 Estonias. Põgenes 1944 Saksamaale, oli 1945 Geislingeni Eesti Rahvuskoondise Teatri asutajaid ning aastani 1948 lavastaja ja näitleja. Hiljem oli tegev New Yorgi Eesti Teatris ning juhtis Baltimore'is eesti harrastusteatrit. Temperamentne karakternäitleja, sai populaarseks travestiaosadega.
Osi
- Viiu (Taari Viiukese sõit kevadriiki, 1932)
- Oliver (Dickensi Oliver Twist, 1935)
- Printsess Hiruto (Fröcheli Admiral Bobby, 1935)
- Angela (Tammsaare Kuningal on külm, 1936)
- Maret (Gailiti ja Särevi Toomas Nipernaadi, 1936 Draamastuudio Teatris ja 1939 Tallinna Töölisteatris)
- Puck (Shakespeare'i Suveöö unenägu, 1937)
- Elli (Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu, 1938)
- Maria (Raudsepa Lipud tormis, 1937)
- Ludmilla (Gorki Vassa Železnova, 1940)
- Dorine (Molière’i Tartuffe, 1941)
- Bettina (Hauptmanni Enne päikese loojangut, 1943)
- Eliza (Shaw’ Pygmalion, 1946)
- Laura (Vilde Pisuhänd, 1946)
Lavastusi
- Gailiti ja Särevi Toomas Nipernaadi (1945)
- Kitzbergi Kauka jumal (1946)
Kirjandus
- R. Aarma. Eht tammsaarelik naine: [Kuningal on külm]. Intervjueerinud Toomas. – Tallinna Post, 16. oktoober 1936
- L. Soonberg. „Päike paistab” Estonias. – Uus Eesti, 11. jaanuar 1937
- R. Aarma.Ta õppis Elisabeth Bergnerilt. [Intervjuu]. – Esmaspäev, 20. märts 1937
- W. Mettus. Hooaeg avati: „Nipernaadi” Töölisteatris. – Päevaleht, 21. august 1939
- [Nekroloog]. – Sirp, 4. juuni 1993
- J. Kangur. Mälestus Reet Aarmast. – Vaba Eesti Sõna, 22. juuli 1993
- JKr. [J. Kangur]. Kaks kohtumist. Vaba Eesti Sõna, 1. juuni 2000
Välislink
- Reet Aarma TLÜAR väliseesti isikuloolises andmebaasis
ETBL, 2000 (L. Kirepe); täiendatud 2017