Aegna saare lõunarannik

Aegna saar, ka Äigna (sks Wulf), saar Tallinna lahes Rohuneemest loodes; kuulub Tallinna Keslinna haldusalasse; kõrgus 11 m, pindala 2,9 km². Eraldab Tallinna lahte muust Soome lahest, Viimsi poolsaarest eraldavad teda salmed (näiteks Aegna ja Kräsuli vahel). Saare idaosas leidub hiidrahne (Tulekivi jt; looduskaitse all).Metsane; puhke- ja väljasõidukoht (75 m pikkune sadamamuul). Alaliste elaniketa saare 20 kinnisvaraobjekti (neist 14 endiste riigiettevõtete puhkemajad) on valdavalt korrastamata.

Kinnismuistised lubavad oletada asustust juba meie ajaarvamise alguses või varem, ürikuis on aastast 1297 (Wluesøø), sealset asustust 1460, eestipärane Eikisaari on teada aastast 1683. 14.–16. sajandil olid Aegna-lähedased salmed mereröövlite meelisvaritsuspaigad. Keskajal oli Aegnal Eesti-rootsi kaluriküla (esimesed teated püsiasustusest aastast 1460), aastani 1689 allus Aegna Tallinna raele, seejärel Rootsi keskvõimule. 1710 laastas Aegnat katk. Elavam taasasustamine algas 19. sajandil (peamiselt Viimsist). Esimese maailmasõja eel rajati Aegnale Peeter Suure merekindluse tugipunkt, elanikkond evakueeriti Kräsulile. Aegna patareid õhiti 25. II 1918, kuid taastati ja uuendati Eesti Vabariigi ajal. 1941 osalesid Tallinna kaitsmisel sakslaste vastu ka Aegna suurtükid, need õhiti Punaarmee garnisoni lahkudes 29. VIII 1941.1950. aastail sai Aegnast tallinlaste puhke- ja väljasõidukoht, loodi suvine laevaühendus Tallinna ja Aegna vahel (14 km). Kindlustusteaegne sadamasild kohendati sadamaks. Seal on 75 m pikkune sadamamuul. Halduslikult kuulub Aegna Tallinna kesklinna linnaossa.

Aegna sihtpaagid rajati 1855 saare kirdeäärest väljaulatuvale Lemmikusäärele ning näitavad sihti Kuradimuna (Develsei) ja Nygrundi madalaist lääne poolt mööda. 1856 ehitati saare loodeotsast 1 miili kaugusele kivikarile püramiidikujuline puitpaak, 1896 asendati see raudpaagiga ja 1910 sai paak ka valgusti. Tulepaagist loode poole on 6 kaabeltau kaugusel meres tule- ja vilepoi.

Aegna saare sadama infopunkt (2004. aastal)

Aegna saare liivaluiteid katab männik

Endine Flora puhkemaja (2004)

Kirjandus

• H. Gustavson. Aegna. Tallinn, 1998
• R. Nerman. Aegna. Tallinn, 2009

Välislink

• Aegna saare koduleht

EE 12, 2003; muudetud 2011