Agu, Mait
Mait Agu (1. X 1951 Tallinn – 1. IX 1998 Tallinn), koreograaf ja tantsuõpetaja. Eesti Teatriliidu liige (1995). Isa puidutöötlemismeister, ema raamatupidaja.
Lõpetas 1969 Tallinna 1. Keskkooli, õppis 1969–70 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja 1970–72 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris, lõpetas 1974 Rahvaloomingu Maja 3-aastased kursused ja 1976 koreograafia erialal Leningradi Kultuuriinstituudi. Oli aastast 1976 Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud (aastast 1992 koreograafia õppetooli juhataja; 1990 dotsent, 1994 professor), aastast 1978 (vaheaegadega) ühtlasi Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli lavalise liikumise ja tantsu õppejõud.
Lavastanud ja seadnud tantse paljudes Eesti teatrites, Eesti Televisioonis, Tallinnfilmis, Viru varietees jm. Esinenud filmis („Sõitis rong”, 1984, Leedu; „Tantsivad kõik”, 1987, Eesti Telefilm). Olnud Baltimaade üliõpilaslaulu- ja tantsupeo Gaudeamus ning vabariiklike noorte ja üldtantsupidude üldjuht ning ESTO-92 (New Yorgis) lavastaja, loonud tantse ka harrastustantsurühmadele. Tantsuõpetajate Liidu esimees 1996–98. Alates 1999 antakse välja Mait Agu nimelist stipendiumi.
Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1984. Ullo Toomi tantsupreemia (1995). Eesti rahvatantsu talismani kandja (1996–98).
Poeg koreograaf ja tantsuõpetaja Märt Agu (10. IV 1980).
Lavastusi
- Legend Joosepist, Ester Mägi muusika (1993 Vanemuises)
- Raadiku Puhh (1995 Estonias)
- Eespere Kodalased (1996, Tallinna Pedagoogikaülikool Estonias)
Tantse
- Maršaki Kassi maja (1979 Rakvere Teatris)
- Kõrveri Kuskil Montparnasse’il (1980 Estonias)
- Perrault’, Švartsi ja Luide Tuhkatriinu (1982 Noorsooteatris)
- Kivi ja Sipari Kullervo (1985 Draamateatris)
- E. Kapi Vabaduse laulik (1985 Estonias)
- Saare Valge tee kutse (1985 Noorsooteatris)
- Galini Žanna (1986 Vene Draamateatris)
- Saare Kratimäng (1988 Noorsooteatris)
- Falli Lõbus talupoeg (1991 Draamateatris)
- Straussi Viini veri (1992 Vaasas, Soome)
- Rodgersi Helisev muusika (1993 Ugalas)
- Bernsteini West Side Story (1993 Tallinna Linnahallis)
- Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper (1997 Tallinna Linnateatris, koos A. Ivaškevitšiga)
Kirjandus
- M. Agu. Päike väljas. Intervjueerinud H. Kulo. – Noorte Hääl, 29. oktoober 1982
- Kaksteist küsimust Mait Agule. Intervjueerinud M. Pere. – Noorte Hääl, 27. oktoober 1984
- H. Aassalu. Viinakuu – muusikalikuu. – Sirp, 12. november 1993
- Mait Agu: elektrienergia hind muudkui tõuseb, inimenergia oma langeb. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Postimees, 10. detsember 1993
- H. Aassalu. Piiblilegend balletilaval. – Sirp, 24. detsember 1993
- M. Agu. Eesti XV üldtantsupidu on tulekul. Intervjueerinud H. Aassalu. – Sirp, 21. jaanuar 1994
- Mait Agu: mulle meeldib, kuidas inimkeha liigub. Intervjueerinud A. Koppel. – Postimees, 25. märts 1995
- Mait Agu: „Saagem eurooplasteks, aga jäägem eestlasteks!”. Intervjueerinud P. Kattel. – Eesti Sõnumid, 16. september 1995
- S. Maasikamäe. Uus algus katsumuste kiuste. – Eesti Naine 1998, 1
- [Nekroloog]. – Sirp, 4. september 1998
- K. Saareke. Elu kui kabaree. Tallinn, 2005
- J. Jõekallas. Muusikal, see XX sajandi uustulnuk. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
- A. Ammas. Mait Agu. AQ. Tallinn, 2010
- Tantsutark. AQ ja tantsud. Koostanud A. Arraste. Tallinn, 2011
- Ü. Toming. Süda paberil. Tallinn, 2011
- Ü. Toming. Eesti saja-aastasest varieteetantsust ja muustki. Tallinn, 2014
- М. Казаков. С легким прибалтийским акцентом. – Советская Эстония, 25 ноября 1988
- М. Агу. Если вам ночью не спится... Интервьюировал В. Котыхов. – Музыкальная жизнь 1989, 17
ETBL, 2000 (H. Aassalu); muudetud 2014
