Alatskivi vald

Alatskivi valla üldandmed
Elanike arv (2010) 1328
Pindala 128,38  km2
Vallavanem Andu Tõrva
Maakond Tartumaa

Alatskivi vald, 2. järgu haldusüksus, ennistati 16. V 1991; asub Tartu maakonna kirdeosas. Keskus Alatskivi alevikus.

Idas piirneb Peipsi järvega. Naaberomavalitsused on Tartumaal Peipsiääre, Vara, Saare ja Kasepää vald ning kirdeosas eraldi haldusüksusena Kallaste linn.

Asustus ja rahvastik

Alatskivi vallas on 1 alevik (Alatskivi) ja 31 küla. Sulusasulana asub Alatskivi valla piires Kallaste linn.

Alasoo, Haapsipea, Kesklahe, Kokora, Kuningvere, Kõdesi, Lahe, Lahepera, Linaleo, Naelavere, Nina, Orgemäe, Padakõrve, Passi, Peatskivi, Pusi, Päiksi, Pärsikivi, Riidma, Ronisoo, Rootsiküla, Rupsi, Saburi, Savastvere, Savimetsa, Sudemäe, Torila, Toruküla, Tõruvere, Virtsu, Väljaküla.

Asustus on koondunud peamiselt valla põhjaossa ning Alatskivi ümbrusesse. Umbes 1/5 valla elanikest on venelased, kes elavad peamiselt Peipsi ääres Ninal ja Rootsikülas. Piirkonna vene asustus on kujunenud peamiselt 17. sajandi II poolel.

Vaata ka Alatskivi valla elanike arv asulati.

Alatskivi valla Peatskivi küla (foto 1913)

Loodus

Alatskivi vallas Peatskivi külas Kalevipoja säng (1912)

Valla põhja- ja lääneosa paikneb Ugandi lavamaal ning kaguosa Peipsi madalikul. Valda läbib loode–kagu-sihiline mattunud ürgorg, kus asub mitu järve (Mustjärv, Kuningvere, Alatskivi ja Lahepera järv).

Valla piiresse jäävad Alatskivi parkmets (looduskaitse all; 20,6 ha), Alatskivi maastikukaitseala, Padakõrve looduskaitseala (osaliselt), Kokora metsapark koos seedermänni puistuga (6,3 ha), Lahepera (osaliselt) ja Loode-Peipsi hoiuala.

Jakob ja Juhan Liiv kodukoha, Oja talu 100 m pikkune vahtra- ja pärnaallee on kaitse all, samuti sealmail kasvav sanglepp (kutsutakse Juhan Liivi puuks; ümbermõõt 3,3 m ja kõrgus 17 m). Alatskivil kasvab Truuduse tamm (ümbermõõt 4,2 m ja kõrgus 25 m).

Kaitse all on mitu kivi, osa neist on seotud Kalevipoja-muistenditega: Kalevipoja sild ehk Nina kivikülv (0,7 ha; Nina külas Peipsi rannal ja järvevees), Kalevipoja viskekivi ehk Apollokivi (ümbermõõt 16,7 m; Kõdesi külas metsas), Tõruvere laanekivi (kaitse all 1937. aastast; ümbermõõt 24,4 m; Tõruvere külas) ja Pärsikivi (kaitse all 1937. aastast; ümbermõõt 16,3 m: Pärsikivi külas).

Peipsi ääres Kallaste pangal paljanduvad Devoni ladestu Aruküla lademe punasevärvilised liivakivid

Alatskivi maastikukaitsealal Punane allikas

Ettevõtlus ja transport

Tegeldakse põllumajanduse (OÜ Friendsland) ja kalapüügiga. Areneb turismiga seotud ettevõtlus (majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvad ettevõtted).

Valla lõunaosa on valdavalt metsane, metsamaa hõlmab vallast 46% (2003), riigimetsi haldab Tartumaa metskonna Alatskivi metsandik.

Heinategu Alatskivi riigimõisas 20. sajandi I poolel

Noodavedu Alatskivil Lahepera järvel (1931)

Haridus, kultuur ja tervishoid

Alatskivil, Kokoras ja Ninal on raamatukogu. Torila külas on SA Peipsiveere Hooldusravikeskus. Ninal asuvad õigeusu Jumalaema Kaitsmise kirik (ehitatud 1824–28) ja kalmistu. Alatskivil EELK Alatskivi kirik ja kalmistu. Rupsil asub Liivi Muuseum (asutatud 1988 Eesti Põllumajandusmuuseumi filiaalina).

Alatskivi valla kuulus koht on Alatskivi mõis.

Liivi Muuseum (Oja talu õu)

Alatskivi kirik (1912)

Alatskivi mõisa härrastemaja

Ajalugu

Valla staatus kaotati 1950, taastati 16. V 1991.

Alatskivi valla tuntud inimesi

Alatskivi vallast pärinevad Laksi Tõnis, Juhan ja Jakob Liiv ning Eduard Tubin.

Kirjandus

  • Peipsi piiril, Alatskivil. Koostanud A. ja K. Elken. Tartu, 1999, 22000