aragoniit (esmasleiukoha, Hispaania Aragón maakonna järgi), rombilises süngoonias kristalliseerunud heledavärvuseline ebatäiusliku lõhevusega mineraal, СаСОз; kõvadus 3,5–4, tihedus 2,9–3 Mg/m³. Seda leidub enamasti tihedate ooidsete moodustiste (herneskivi) ja nõravormidena, harvem prismaliste, plaatjate või nõeljate kristallidena.

Aragoniit on paljude karpide (pärli-, järve-, ebapärlikarbi, Eestis näiteks jõekarbi) pärlmutrikihi peamine koostismineraal, seda sisaldavad ka kuumaveeallikate setted. Ta on ebapüsiv ja muutub kergesti kaltsiidiks.

EE 1, 1985