Hispaania

Hispaania Euroopas

Pindala	504 782 km2
Rahvaarv	44 351 200 (2006)
Pealinn	Madrid (3 146 800, eeslinnadega 6 070 800 el.)
Haldusjaotus	17 autonoomset piirkonda (jagunevad 50 provintsiks) ja 2 autonoomset linna
Riigikeel	hispaania keel, piirkonniti ka katalaani, galeegi ja baski keel
Rahaühik	euro (EUR)
Riigitähised	ESP, ES

Hispaania, Hispaania Kuningriik (hisp España, Reino de España), riik Lõuna-Euroopas. Hõlmab 85% Pürenee ehk Ibeeria poolsaarest, Vahemeres Baleaare ja väiksemaid saari (sh Alborán, Chafarinase saared, Alhucemas, Peñón de Vélez de la Gomera), Atlandi ookeanis Kanaari saari (u 1100 km kaugusel Pürenee poolsaarest ja 100 km Aafrika rannikust) ning Põhja-Aafrikas Maroko rannikul paiknevaid Ceuta ja Melilla linna.

Piir (1917,8 km) Prantsusmaa (623 km), Andorra (63,7 km), Portugali (1214 km), Maroko (15,9 km) ja Gibraltariga (1,2 km); rannajoone pikkus 4964 km (sellest Baleaaridel ja Kanaari saartel 2145 km).

52 provintsi moodustavad 17 autonoomset piirkonda.

Aastast 1955 ÜRO, aastast 1982 NATO ja aastast 1986 EL-i liige.

Loe täiendavalt artikleid:

• Hispaania haldusjaotus
• Hispaania poliitiline süsteem
• Hispaania sümboolika

Loodus

Põhiosa Meseta kiltmaa, mida liigestavad ahelikud ja jõeorud. Põhjas Püreneed ja Kantaabria mäed, lõunas Sierra Morena ja Andaluusia mäed. Sisemaal kuum ja kuiv, lõuna- ja idarannikul vahemereline kliima ja taimestik. Rohkesti metallimaake (eriti kinaveri), ka kivisütt, püriiti ja ehituskive.

Loe täiendavalt Hispaania loodusest

Rahvastik

Rahvastikust 74% kastiilia hispaanlased, 17% katalaanid, 7% galeegid, üle 2% baskid; 94% katoliiklased.

Loe täiendavalt Hispaania rahvastikust

Majandus

Pärast Teist maailmasõda toimus majanduse kiire areng. Tööstus-põllumajandusmaa. Haritavat maad 31% pindalast; teravili, köögi- ja puuvili (eriti tsitrused), viinamari, oliivid; lambad, veised, sead, kitsed; kalapüük, korgitammekoore kogumine. Tööstustooted: töödeldud toiduained (sh oliiviõli, vein, konservid), masinad (sh autod, laevad), metallid, kivisüsi, riie, jalatsid, keemiakaubad. Maailma peamisi turismimaid (aastas üle 50 miljoni turisti; 2006). Väljavedu: seadmed, autod, pooltooted, toiduained, tarbekaubad.

Loe täiendavalt Hispaania majandusest

Ajalugu

Vanimateks asukateks peetakse ibeere. II aastatuhande lõpul eKr rajati Pürenee poolsaarele foiniiklaste kolooniaid. 7. saj eKr algas kreeklaste kolonisatsioon. 1. sajandiks pKr olid kogu poolsaare vallutanud roomlased. 711 alistasid Hispaania araablased (maurid), kes rajasid Córdoba kalifaadi. 1469 sõlmitud Fernando II ja Isabel I abielu ühendas 1479 Aragóni ja Kastiilia. 1492 langes viimane Pürenee poolsaarel olnud muslimite riik Granada emiraat. 15.–16. sajandi maadeavastused panid aluse Hispaania koloniaalimpeeriumile. Habsburgide ajal oli Hispaania suurriik, kellele kuulusid Madalmaad, Itaalia ja Lõuna-Ameerika alad, millest suur osa kaotati 17.–19. saj sõdades. 1931 kuulutati välja Hispaania vabariik, 1947 taastati kuningriik, 1975 kuningavõim. 1980. aastail alanud majandustõus on viinud varasema põllumajandusmaa maailma suurimate tööstusriikide hulka.

Loe täiendavalt Hispaania ajaloost