Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik (ADV), (aseri Azərbaycan Xalq Cümhuriyyəti (AXC), آذربایجان جومهوریتی.), iseseisev riik Lõuna-Kaukaasias 28. V 1918 kuni 28. IV 1920.

Aserbaidžaan Demokraatlik Vabariik oli esimene ilmalik demokraatlik riik islamimaailmas, samuti esimene muslimite riik, kus naistel oli hääleõigus. ADV riigikeel oli aserbaidžaani keel.

Riigi kuulutas välja Lõuna-Kaukaasia muslimite ajutine rahvusnõukogu (Aserbaidžaani rahvusnõukogu) 28. mai 1918 Thbilisis, kui Kaukaasia föderatsioon lõpetas eksisteerimise. ADV haldusala oli endiste Vene tsaaririigi haldusüksuste – Bakuu ja Jelizavetpoli kubermangu ning Zakatala ringkonna – peamiselt muslimitega asustatud osa. Maist oktoobrini 1918 asustid riigi territooriumil Türgi, novembrist 1918 kuni augustini 1919 Bakuus ja riigi idaosas Suurbritannia üksused. 1918–20 sõdis Armeeniaga Zangezuri, Nahhitševani ja Karabahhi pärast.  

27. IV 1920 tungis riiki Punaarmee 11. armee, kes 28. IV hõivas Bakuu. Aserbaidžaan kaotas omariikluse ja kuulutati nõukogude vabariigiks.

28. mai on Aserbaidžaanis aastast 1991 kuulutatud Vabariigi päevaks.

Aserbaidžaani demokraatliku vabariigi ametlik kaart, mille Aserbaidžaani delegatsioon esitas 1919. aastal Pariisi rahukonverentsil

Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariigi asutajad

Välislink

• Aserbaidžaani demokraatlikule vabariigile pühendatud koduleht (aserbaidžaani, inglise ja vene keeles)

Loodud 2015