Aserbaidžaani filmikunst

„Nafta ja miljonite kuningriigis” (1916, kaader filmist)

„Talurahvas” („Kəndlilər”, 1939, kaadrid filmist)

„Rändkaupmees” (1945, osades Rəşid Behbudov ja Leyla Bədirbəyli; kaader filmist)

„Bəxtiyar” (1955, peaosas Rəşid Behbudov; plakat)

„Nəsimi” (1973, peaosas Rasim Balayev; kaader filmist)

„Nahkhiir” (1995, osades Mariya Lipkina ja Rasim Balayev; kaader filmist)

Esimesteks Aserbaidžaanis tehtud filmideks peetakse Prantsuse fotograafi ja operaatori Alexandre Michoni 1898–1905 Bakuus valminud kroonikafilme loodusest, rahvakultuurist ja naftatööstusest (sh „Kaukaasia rahvatantsud”, „Bibiheybətdə naftatorn tules”, „Balaxanıda naftatorn” jt). Tema filme näidati esmakordselt 2. VIII 1898 Bakuus ja seejärel 1900 Pariisi maailmanäitusel. Esimene mängufilm „Nafta ja miljonite kuningriigis” valmis 1916 (lavastaja Boriss Svetlov, peaosas Hüseyn Ərəblinski), 1917 valmis ka esimene komöödiafilm „Rändkaupmees” (Üzeyir Hacıbəyovi samanimelise opereti alusel). Kuna tol ajal naistnäitlejat ei olnud, siis olid naiste rollis meesnäitlejad – Əhməd Ağdamski ja Jusif Nərimanov. Aserbaidžaani vabariigi ajal valmis 1919 film, mis oli pühendatud vabariigi esimesele aastapäevale.

Nõukogude aeg

1923 asutati Aserbaidžaani foto- ja kinovalitsus (Azərbaycan Foto-Kino İdarəsi, AFKİ), mille eestvõtmisel jõudis 1924 ekraanile kaheseerialine kunstiline film „Legend Neitsitornist” (V. Ballyuzek). 1925. aastal loodi kinovalitsuse juurde stuudio näitlejate ja lavastajate ettevalmistamiseks (1961. aastast C. Cabbarlı nimeline kinostuudio Aserbaidžaanfilm). 1920.–30. aastatel tehti filme ajaloolistest sündmustest, naiste elust ning uue korraga seotud muutusest („Bismillah”, 1925, A. Şərifzadə, A. Valovo, „Vulkaani peal kodu”, 1929, A. Bek-Nazarov, „Hacı Qara”, 1929, A. Şərifzadə, „Sevil”, 1929, A. Bek-Nazarov, „Lətif”, 1930 ja „Ismət”, 1934, M. Mikayılov, „Bakuulased”, 1938, V. Turin, „Talurahvas” („Kəndlilər”, 1939, S. Mərdanov, „Almaz”, 1936, A. Quliyev. Esimene helifilm valmis 1935 („Sinise mere ääres”, B. Barnet), enne Teist maailmasõda jõudis ekraanile üle kümne helifilmi. 1935 valmis ka esimene multifilm „Abbasi õnnetus” (aserbaidžaani muinasjuttude põhjal, lavastaja Dikarjov), 1937 esimene dubleeritud film „Tšapajev” (vene keelest aserbaidžaani keelde).

1940.–50. aastatel elavdasid Aserbaidžaani filmikunsti Moskva filmikunsti instituudi lõpetanud noored filmikunstnikud. Tol ajal valmisid filmid „Səbuhi” (1942, A. Bek-Nazarov ja R. Təhmasib), „Kodumaa poeg” (1941) ja „Bəxtiyar” (1942, A. Quliyev), „Üks pere” (1943, G. Aleksandrov, R. Təhmasib, M. Mikayılov), („Rändkaupmees”, 1945, R. Təhmasib ja N. Leštšenko, NSV Liidu riiklik preemia), „Fətəli xan” (1947, Y. Dzigan, esmalinastus 1959), „Kohtumine” (1955, T. Tağızadə), „Bəxtiyar” (1955, L. Səfərov, peaosas Rəşid Behbudov), „Kuuma päikse all” (1957, L. Səfərov), „Kaugetel kallastel” (1958, T. Tağızadə), „Võrrasema” (1959, H. İsmayılov).

1960.–70. aastail toimusid Aserbaidžaani filmikunstis nii tehnilistes küsimustes, kui ka sisu ja vormi osas suured muutused. Valmisid laiekraanilised filmid: „Kas võib talle andestada?” (1960, R. Təhmasib), „Telefonist” (1962) ja „On selline saar” (1963, H. Seyidbəyli), „Tema suur hing” (1959, T. Tağızadə), „Meie tänav” (1961, Ə. Atakişiyev), „Kus on Əhməd” (1964, A. İsgəndərov), „Ulduz” (1964, A. Qulijev), „Məşədi Ibad” (1965, H. Seyidzadə), „Meie õpetaja Cəbiş” (1970, H. Seyidbəyli), „Lapsepõlve viimane öö” (1969, A. Babajev), „Nəsimi” (1973, H. Seyidbəyli; NSV Liidu 7. kinofestivali parima ajaloolise filmi auhind 1975), „Rõõmu abajas” (1977, E. Quliyev), „Ülekuulamine” (1979, R. Ocaqov; NSV Liidu kinofestivali peaauhind,1980, riiklik preemia 1981), „Babek”, 1979, E. Qulijev), „Tahan seitset poega” (1970, T. Tağızadə), „Dädä Qorgud” (1975, T. Tağızadə), „Suletud ukse taga”, 1981, R. Ocaqov), „Üzejiri elu või pikaelu akkordid” (1981, Anar), „Nizami” (1982, E. Qulijev), „Park”, 1983, R. Ocaqov) jmt.

1969 avati Aserbaidžaanfilmi juures multifilmitsehh, kus valmisid filmid aserbaidžaani muinasjuttude ainetel.

1980. aastate lõpus kannatas Aserbaidžaani filmikunst seoses turumajandusele üleminekuga. Valmisid vaid mõned filmid riigi tellimusel või sponsorite toetamisel („Teine elu”, 1987, R. Ocaqov, „Kaabakas”, 1988, V. Mustafayev, „Surmanuhtluse päev”, 1990, Q. Əzimzadə).

Filmikunst Aserbaidžaani vabariigis

Iseseisvuse taastamise järgselt 1991 algas Aserbaidžaani filmikunstis uus etapp. Valmistatud filmides on nähtavad ideelised ja sisulised muutused. 1996. aastast toimub rahvusvaheline Bakuu filmifestival Ida-Lääs. 2. august on nimetatud filmitöötajate päevaks.

1990. alguse sõda Armeeniaga Mägi-Karabahhi okupeerimise tõttu, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid mõjusid halvasti Aserbaidžaani filmitööstusele. Sel ajal valminud filmide peamised teemad on sõja raskused, patriotism, kangelaslikkus ja võidu lootus („Nutt”, 1993, C. Mirzəyev, „Təhminə”, 1993, R. Ocaqov, „Hüüd”, 1993, O. Qurbanov, „Poiss valgel hobusel”, 1995, Ə. Əbluc, „Lootus”, 1995, G. Əzimzadə ,„Blond pruut”, 1998, J. Rzayev, „Nahkhiir”, 1995, A. Salayev, „Võõras aeg”, 1996, Hüseiyn Mehdiyev jt).

1990. aastatest on Aserbaidžaani filmid olnud esindatud rahvusvahelistel filmifestivalidel („Nahkhiir, 1995 Angers'i filmifestivali peaauhind, „Võõras aeg”, 1996, Madriidi rahvusvahelise filmifestivali parim lavastaja ja parim noor naisnätleja). Rüstəm İbrahimbəyov on võitnud tunnustust stsenaristina („Päikesest rammestunud”, 1994, parima võõrkeelse filmi Oscar).

Viimaste aastate jooksul on valminud ajalugu, sõda ning sotsiaalseid ja moraalseid teemasid käsitlevad filmid („Uni”, 2001, F. Əliyev, „Olgu inimene”, 2006, 2007 V. Şərifov, „Tulevik, mis jäi minevikku”, 2005, R. Əsədov, „Üks kord Kaukasuses”, 2007, C. Imamverdiyev, „Cavad xan”, 2008, R. Almuradlı, „Hüvasti”, 2007, I. Cəfərov, „Mälu”, 2010, V. Mustafayev, „Buta”, 2011, I. Nəcəf, „Rahe”, 2012, E. Cəfərov, „Nabat”, 2013, E. Musaoglı (parima võõrkeelse filmi Oscari pikas nimekirjas 2015), „Verine Jaanuar”, 2015, V. Mustafayev jt).

Aserbaidžaani Kinematografistide Liidus (asutatud 1965) on 157 liiget (1983).

Välislingid

Loodud 2015