Aserbaidžaanide nimevalik peegeldab rahva kujunemise ajalugu, milles võib eristada kolme etappi: türgi, islami ja nõukogude aeg. Aserbaidžaani keel kuulub turgi keelte hulka ja seetõttu on enamuses turgi-aserbaidžaani nimed, kuid aserbaidžaanid on andnud oma lastele ka araabia ja pärsia nimesid.

Ammustel aegadel kandis inimene elu jooksul kolme nime. Lapsepõlves täitis nimi vaid teistest eristamise funktsiooni ja oli üsna juhuslik. Teise nime andsid ümbritsevad inimesed, tuginedes nooruki iseloomule, välimusele, tegevusele, julgusele. Kolmanda nime võttis inimene täisikka jõudes ise. Ammustel aegadel oli turkidel komme anda nimevaliku õigus vanaisa Gorgudile („Dädä Gorgudi raamat”): inimesele, keda sügavalt austati ja kel arvati olevat võime määrata koguni teiste inimeste saatust.

Mõned türgi-aserbaidžaani päritolu tähenduslikud mehenimed: Akšin (tõlkes 'tugev, julge'), Ajdõn ('helge'), Anar ('meenutab'), Aran ('väljapeetud, külmavereline'), Ilham ('intuitsioon, inspiratsioon') ja naisenimed: Afag ('pikk, kõrge'), Afät ('armastus, armastatu'), Ajla ('koidik, sära'), Ajsel ('kuuvalgus'), Almaz ('ilus).

Islami levikuga andsid turgid eesõiguse usulistele araabia päritolu nimedele, mida kohandati aserbaidžaani häälduse järgi. Levinumad nimed olid Mähämmäd (Mämmäd, Mamed), Äli, Fatma, Nisä, Ömär, Khädidžä.

Nõukogude ajal püüti näidata ustavust kehtivale korrale. Vahel valiti küll lapse juurtega seotud või ajaloolise taustaga nimi, enamikus eelistati siiski lihtsa häälduse ja vene kirjaviisiga nimesid.

1990. aastatel leidis aset oluline muutus. Nime valikul hakati lähtuma eelkõige selle mõttelisest tähendusest, mis omakorda on seotud rahvuslike algetega. Tänapäeval on populaarsemad mehenimed Orxan, Turan, Azär, Anar, Tural ja naisenimed Aysel, Leyla, Fidan, Fatimä, Günel.

Perekonnanimed

Traditsiooniliselt on aserbaidžaani perekonnanimedel olnud kas pärsia- (-zadä, näiteks Lütfizadä) või türgipärased lõpud (-li, näiteks Mämmädli, -oğlu, näiteks Sämädoglu, -gõzõ, näiteks Bäširgõzõ). Oğlu ja qızı (häälduvad oglu ja gõzõ) tähendavad vastavalt poega ja tütart. Nõukogude ajal levis perekonnanimede venestamine, peamiselt venepärase lõpu lisamisega (-ov, näiteks Mamedov või -ev, näiteks Alijev, naistel vastavalt (-ova, näiteks Mamedova või -eva,  näiteks Alijeva). Tänapäeva kasutatakse taas traditsioonilisi lõppe, levinud on ka perekonnanimed ilma lõputa (näiteks Isgändär).

Välislingid

• http://www.azerbaijans.com/content_596_ru.html
• http://www.azeri.ru/az/traditions/vybor_imeni___vybor_sudby/
• http://www.visions.az/social,371/

Loodud 2015