Aserbaidžaani rahvatantsijad ja rahvapillimängijad Eurovisioon finaalvõistlusel Bakuus 2012. aastal.

aserbaidžaanlased (ka aserbaidžaanid), turgi rahvas Iraanis ja Aserbaidžaanis, samuti mujal Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas; Aserbaidžaani põhirahvas. Kultuuriliselt ja ajalooliselt jagunevad põhja- (põhiliselt Aserbaidžaanis) ja lõunaaserbaidžaanlasteks (põhiliselt Iraanis). Nende asuala nimetatakse ka Põhja- ja Lõuna-Aserbaidžaaniks.

Aserbaidžaanlasi on kokku enam kui 30 miljonit, neist Iraanis (põhiliselt Iraani loodeosa neljas provintsis) umbes 15 miljonit, Aserbaidžaanis 8,7 miljonit (2014), Türgis (põhiliselt Karsi ja Iğdır provintsis) 777 000 (2015), Venemaal (põhiliselt Dagestanis) 600 000 (2010), Gruusias (põhiliselt Khvemo Kharthli piirkonnas) 280 000 (2002). Sõjategevuse tõttu Mägi-Karabahhis on 1990. aastatel umbes 250 000 aserbaidžaani põgenenud Armeeniast, 660 000 Armeenia hõivatud aladelt ning 100 000 Armeenia piiri äärsetelt aladelt. Lõuna-aserbaidžaani rahvaste hulka loetakse ka Iraagis ja Süürias elavad türkmeenid.

Aserbaidžaanlased on usundilt muslimid (põhiliselt šiiidid), kõnelevad aserbaidžaani keelt.

Aserbaidžaanlaste kujunemine põlistest Kaukaasia Albaania ja Atropatene rahvastest ning hiljem sellele alale liikunud iraani ja turgi hõimudest lõppes 11.–13. sajandil. Rahvuse kujunemises mängis olulist rolli uute turgi hõimude (peamiselt seldžuki oguusid) saabumine alates 11. sajandist. Aserbaidžaanlaste asuala jagunemine Venemaa (põhjaosa) ja Iraani (lõunaosa) vahel 1820. aastatel põhjustas erinevusi kahe rahvusrühma arengus. Põhja-Aserbaidžaani aladel algas 19. sajandil industrialiseerumine ja linnastumine (tänapäeval elab linnades üle 50% Aserbaidzaani elanikkonnast), Lõuna-Aserbaidžaanis on elanike peamine tegevusala põlluharimine ja karjakasvatus. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses nimetati neid tavaliselt türklasteks või tatarlasteks. 

Mitmest etnograafilisest rühmast on tuntuimad karapapaahid ('mustad papaahad'), keda elab Türgis ja Iraanis, vähem Aserbaidžaani lääneosas ja Gruusias, airumid (aserbaidžaani Ayrımlar), keda elab Aserbaidžaani lääneosas Gəncə piirkonnas, Daşkəsəni ja Gədəbəy rajoonis ning Väike-Kaukasuses, šahseveenid (Şahsevən), keda elab Iraani loodeosas ja padarid, keda elab Aserbaidžaani idaosas.

Aserbaidžaanid on loonud omalaadse kultuuri, sh kirjanduse, muusika, tantsud ja rahvamängud, rahvarõivad, vaibakunsti ning rahvusköögi.

Vaata ka seotud artikleid

• Aserbaidžaani rahvastik
• Aserbaidžaani diasporaa
• aserbaidžaani keel

EE 1, 1985; muudetud 2015