Aserbaidžaani riigikord

Aserbaidžaan on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. Seadusandlik võim kuulub 125-kohalisele ühekojalisele parlamendile — Rahvuskogu (Milli Mәclisi) —, mille valib enamusvalimise põhimõttel 5 aastaks rahvas. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Valitsus on põhiseaduse järgi presidendi täidesaatva võimu kõrgeim organ. Peaministri ja valitsuskabineti koosseisu nimetab president ning kinnitab parlament. Valitsuse laialisaatmine kuulub presidendi pädevusse, ainult peaministri vabastamist peab president parlamendiga kooskõlastama. Presidendil on voli tühistada valitsuse otsuseid. Põhiseaduse järgi kehtib mitmeparteisüsteem, sisuliselt domineerib üks partei — Uus Aserbaidžaani Partei (Yeni Azәrbaycan Partiyası), mille esimees on praegu riigi president. Nii Konstitutsioonikohtu (koosneb 9 kohtunikust) kui ka muude kohtute kohtunikud määrab president. Kehtib 1995. aasta põhiseadus. Kehtib üldine sõjaväekohustus, see algab 18-aastaselt.

Aserbaidžaani koosseisu kuulub autonoomse vabariigina Nahhitševan (Naxçıvan Muxtar Respublikası), millel on oma põhiseadus, 45-liikmeline parlament (Ali Mәclis), valitsus ja ülemkohus. Nahhitševani kõrgeim ametiisik on parlamendi esimees, täidesaatvat võimu teostab valitsus, mida juhib peaminister. Peaministri määrab ametisse kohalik parlament Aserbaidžaani presidendi ettepanekul.

Aserbaidžaani suurim probleem on Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline konflikt Mägi-Karabahhi pärast. Armeenia okupeeris Mägi-Karabahhi ja seitse naaberpiirkonda, mis on nüüd nn autonoomse Mägi-Karabahhi vabariigi kontrolli all.  1994 kirjutasid Armeenia ja Aserbaidžaan alla vaherahu, kuid konflikti lõpetavat resolutsiooni ei ole OSCE Minski grupp vastu võtnud.

 

Aserbaidžaani parlamendi istungitesaal

Aserbaidžaani parlamendi hoone

Aserbaidžaani valitsuse residents

Välislingid

EE 15, 2006; muudetud 2015