Nahhitševani Autonoomne Vabariik

Nahhitševani AV üldandmed
Elanike arv (2014) 435 400
Pindala (km2) 5500
Asustustihedus (2014, el/km2 kohta) 79
Rahvused (2009, %) aserbaidžaanid 99,6, kurdid, venelased
Moodustatud 9. II 1924

Nahhitševani Autonoomne Vabariik (aserbaidžaani Naxçıvan Muxtar Respublikası), Aserbaidžaani eksklaavne autonoomne vabariik, asub Armeenia ja Iraani vahel; 5502,75 km2, 435 400 elanikku (2014), pealinn Naxçıvan. 9. II 1924 Nahhitševani ANSV, 17. XI 1990 autonoomne vabariik Aserbaidžaani koosseisus.

Nahhitševani AV-l on oma põhiseadus, 45-kohaline ülemnõukogu (Ali Məclisi), mille esimees on riigipea, valitsus ja ülemkohus. Nahhitševani AV riiklikud sümbolid on Aserbaidžaani lipp, vapp ja hümn.

Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Nahhitševani AV Naxçıvani linnaks ja seitsmeks rajooniks, mille täitevvõimu juhi määrab Aserbaidžaani president Nahhitševani AV ülemnõukogu esimehe ettepanekul (elanikke arv 2014, tuhanded):

  1. Babəki rajoon (70,4)
  2. Culfa rajoon (45,5)
  3. Kəngərli rajoon (30,6)
  4. Naxçıvan
  5. Ordubadi rajoon (48,4)
  6. Sədərəki rajoon (15,3)
  7. Şahbuzi rajoon (24,4)
  8. Şəruri rajoon (111,2)

Rahvastik

19. sajandi alguses moodustasid aserbaidžaanid u 80% tänase Nahhitševani AV rahvastikust, armeenlasi oli 15–20%. 1897. aastal oli armeenlaste osakaal u 35%, 1917 40% ja 1926 u 11% rahvastikust. 1979. aasta rahvaloenduse ajal oli aserbaidžaane 95,69%, venelasi 1,5% ja armeenlasi 1,4%. Keskmine rahvastikutihedus oli 50,6 in/km2, 27,39% rahvastikust elas linnades. Aserbaidžaane oli 1989. aasta rahvaloenduse andmeil 95,6%, 1999. ja 2009.  rahvaloenduse andmeil 99,6%.

Loodus

Aserbaidžaani põhiosast eraldab Nahhitševani Ar­meenia territoorium. Kaks kolmandikku pindalast hõlmavad mäeahelikud: idas Zangezur (Qapiciq, Kaputhjugh 3904 m) ja põhjas Aiotsdzor; edelas Araksi jõe ääres poolkõrbetasandik (600–1100 m ü. m.). Kliima on teravalt mandriline. Tasandikul on keskmine temperatuur juulis 24–29, mägedes 5 °C, jaanuaris vastavalt –3 kuni –5 ja –14 °C, sajab 200–300, mägedes 600 mm/a. Suurim jõgi Araks voolab Iraani piiril. Valdav on poolkõrbetaimestik. Maavaradest leidub kivisoola, polümetallilisi maake, kulda ja molübdeenimaaki, palju on mineraalveeallikaid (Badamlı, Sirab).

Majandus

Tööstuses on ülekaalus kivisoola ja värviliste metallide maakide kaevandamine, masina- ja metalli-, kerge- (puuvillapuhastus-, siidi-), toidu­ aine- (veini-, juustu-, konservi-; Naxçıvan, Badamlı, Ordubad) ja tubakatööstus, arenevad elekt­roenergeetika, elektrotehnika- ja ehitusmaterjali­tööstus. Tähtsaimad põllukultuurid on puuvillapõõsas ja talinisu, kasvatatakse ka viinamarja, puuvilja ja tu­bakat. Peetakse lambaid, veiseid ja pühvleid, laieneb siidiussikasvatus.

Tervishoid, kultuur, haridus, teabelevi

Tervishoid. 1913 oli Nahhitševanis 2 haiglat, 20 haiglakohta. Väga palju põeti malaariat (mõnes piirkonnas oli na­katunud kogu elanikkond), rohkesti oli trahhoomi ja tüüfust. Tänapäeval on malaariat harva, trahhoorn, tähniline ja taastuv tüüfus on likvideeritud. Haiglaid oli 2014. aastal 43, ambulatooriume 119, haiglakohti 3082 (10 000 inimese kohta 70,8) ja arste 765 (10 000 inimese kohta 17,6) ja muid meditsiinitöötajaid 2496 (10 000 inimese kohta 57,3). Nahhitševanis asub Badamlı vesiravikuurort, Daridagh termaalveekeskus ja Duzdagi soolaravikeskus. Nahhitševani territooriumil on enam kui 250 mineraalveeallikat.

Kultuur. Enamus Nahhitševani AV kultuuriasutustest on Naxçıvani linnas, neist tähtsamad on muusika- ja draamateater (1883), nukuteater (1989), lasteteater (2007) ja filharmoonia (1983); Vabariigis on 23 muuseumi ja riiklik maaligalerii, sh ajaloomuuseum (1924), vaibamuuseum (1998).

Haridus. Enamus Nahhitševani AV haridusasutustest on Naxçıvani linnas, neist tähtsamad on ülikool (aastast 1990, asutatud 1972 pedagoogikainstituudina), pedagoogikainstituut (2000) ja eraülikool. 1917 käis algkoolis umbes 2000 õpilast, 90% rahvastikust oli kirjaoskamatu. 2013/14. õppeaastal õppis 220 üld­hariduskoolis 44 662 ja 3 keskeriõppeasutuses 1567 õpilast ning 3 kõrgkoolis 5776 üli­õpilast.

Teabelevi. Vabariigis on 2 telekanalit (sh 1 riiklik) ja 2 raadiojaama (sh 1 riiklik), ilmub 9 aserbaidžaanikeelset ajalehte, suurim on Şərq qapısı (Ida Värav; asutatud 1921).

Vaatamisväärsused

Lisaks Naxçıvanis asuvatele vaatamisväärsustele on tähelepanuväärsed Gəmiqaya kaljujoonised (IV–I aastatuhat), Əlincə linnus (14. sajand) ja Gülüstani mausoleum (12.–13. sajand) Culfa linna lähedal, Qazançı (16.–17. sajand) ja Aza (18. sajand) sild, jmt.

Ajalugu

Vanimad andmed nüüdse Nahhitševani ala asustu­se kohta pärinevad neoliitikumist, pronksi- ja varasest rauaajast on pärit Gəmiqaya kaljujoonised. Alates 8. sajandist eKr kuulus maa mitmele riigile (Man­nale, Meediale, Ahhemeniidide riigile). Alates 1. sajandist pKr oli Nahhitševan tähtis kaubanduspiirkond (Ida ja Lääne vahelises kauplemises). 4. sajandi alguses hakkas seal levima ris­tiusk. 3. sajandil pKr hõivasid ala Sassaniidid, 623 Bütsants, 7. sajandi keskpaigas alistasid selle araablased, 11. sajandil kuulus Seldžukkide, 12. sajandil Ildegiziidide riiki, 13. sajandil vallutasid ala mongolid-tatarlased, 14. sajandil Timuri vägi. 1410–68 kuulus Nahhitševan Kara-Kojunlu, 1468–1502 Ak-Kojunlu ja 16. sajandil Safaviidide riiki. Piirkond oli pidevalt naaberriikide vallutus- ja rüüsteobjekt, eriti kannatas ta 16.–18. sajandil Türgi ja Iraani vahelises võitluses. 17. sajandil küüdi­tati Nahhitševani elanikke (nii muslimeid kui ka armeenlasi) massiliselt Iraani. 18. sajandi keskel tekkis ise­seisev Nahhitševani khaaniriik, mis 1826.–28. aasta Vene-Iraani sõja tagajärjel liideti Turkmantšai lepingu alusel 1828 Venemaaga. See tegi lõpu laastamisele ja mõjus seetõttu soodsalt majanduse arengule. 1918. aasta lõpus moodustati Nahhitševanis Türgi vägede toetusel nn Araksi Vabariik (eesotsas mussavatistid). 1919. aasta lõpus hõivas ala Armeenia Vabariik. Juulis 1920 kehtestati Nahhitševani territooriumil nõukogude võim ja moodustati Nahhitševani NSV. 1921 allutati Nahhitševan Türgi ja Venemaa vahelise Moskva lepingu alusel, Aserbaidžaani protektoraadile. Veebruaris 1923 moodustati Nahhitševani autonoomne krai, mis 9. II 1924 muudeti Aserbaidžaani NSV-sse kuuluvaks autonoomseks nõukogude vabariigiks. 20. I 1990 kuulutas Nahhitševani ANSV Ülemnõukogu Nahhitševani iseseis­vaks riigiks. 17. XI 1990 autonoomne vabariik iseseisva Aserbaidžaani koosseisus. Mägi-Karabahhi sõja (1988–94) ajal okupeeris Armeenia Kərki piirkonna. 8. I 1999 kehtib uus põhiseadus.

Välislingid

EE 13, 1999; muudetud 2015